Põhjanaabrite juures on kultuuribuum, mida oleks võibolla täpsem nimetada isegi hea arhitektuuri buumiks – lühikese aja jooksul on  uksed avanud kaasaegse kunsti muuseum Amos Rex, mille autoriks on JKMM Arhitektid (nemad on ka Helsingi Ülikooli juurdeehituse autorid) ja keskraamatukogu Oodi, mille hoone lõi büroo ALA. Rääkimata saunakultuurist, mis on saanud endale uue väärika templi Allas Sea Pooli näol.

Helsingi linnaruum, mis on niigi inimest, head arhitektuuri ja disaini alati kõrgelt väärtustanud, ei ole sellega veel valmis saanud. Linnal on ambitsioon lähiaastatel rajada veel arhitektuuri- ja disainimuuseumi kompleks ning järgmisel aastal peaks esmakordselt toimuma avaliku ruumi kunstile pühendatud biennaal.

Selle buumi mõistmiseks on lisaks soomlaste disainiarmatusele hea teada ka fakti, et Helsingi on üks Euroopa kiiremini kasvavaid linnu, kus elab praegu 645 000 inimest, kuid mille elanike arvuks aastaks 2050 ennustatakse juba  860 000. Kunagised tööstuspiirkonnad Jätkäsaari ja Hernesaari, Pasila ja Kalasatama muutuvad elupiirkondadeks, viimased kaks neist täidetakse kõrghoonetega, mis on samuti midagi täiesti uut seni pilvelõhkujatevabas Helsingis.

Oodi

98 miljonit eurot maksma näinud uus linnaraamatukogu on Soome arhitektuuribüroo ALA loodud – nende projekt võitis rohkem kui 500 osalejaga konkursi. Parlamendihoone vastas asuv raamatukogu on kultuurne ajaveetmise paik, kus 17 250 ruutmeetrile mahub lisaks 100 000 raamatule ka kohvik, kino, helistuudio ja kõigile avatud terrass.

Raamatukogu valmimine on märkimisväärne ka seetõttu, et tegemist on pilootprojektiga Soome muljetavaldava mahuga plaanist uuendada riigi raamatukogudevõrku. Helsingis oli enne Oodi valmimist juba 37 raamatukogu, millel on 2,5 miljonit külastajat aastas (uuringute järgi on Soome kõige raamatuhuvilisem riik maailmas).

Sama palju, kui raamatukogude kaasajastamise projekt, on see linnaruumi projekt, mis loob uue linnakeskuse, mille funktsioon on olla koht õppimiseks, hobidega tegelemiseks, teadmiste ja elamuste jagamiseks. Maja sissepääs on suurte puidust kaartega, mis moodustavad katuse alla jääva õueruumi. See juba on kujunemas populaarseks kohtumispaigaks – samamoodi kui kolmandale korrusele jääv rõdu, millelt saab nautida linnale avanevaid vaateid. 

Amos Rex

Kaasaegse kunsti muuseum avas uksed varsti pärast seda, kui Helsingi lükkas enesekindlalt tagasi Guggenheimi muuseumi rajamise projekti, kuna selle asukoha osas olid kõhklused ning see oleks võtnud ka pöörase summa maksumaksjate rahast.

1930ndatel ehitatud funktsionalistlikus hoones Lasipalatsis avati uus kodu kunagisele Amos Andersoni Kunstimuuseumile, mis nüüd kannab nime Amos Rex. 

Kuna linn ei lubanud hoonet kõrgemaks ehitada, siis otsustasid arhitektid laiendada seda maa alla, sinna, kus kunagi asus bussijaam.

Nüüd on tänu sellele tekkinud uus põnev ja mänguline linnamaastik ka Lasiplatsi hoone kõrvale.  Üle 2200 ruutmeetri galeriipinda viidi maa alla, mis ammutavad valgust läbi koonusena maapinnale sirutuvate “katuse”akende. Sellest moodustub unikaalne ja pisut futuristlik linnaruum tänavatasapinnal.

Needsamad koonused töötavad ka pideva meeldetuletajana, et linnas on uus galeriipind ja võiks minna vaatama, mis nende akende all toimub.

Allas Sea Pool 

Sauna minemist ei ole soomlastele kunagi pidanud meelde tuletama. Allas kerkis pilootprojektina, plaan on projekteerida rannikulinnadesse sauna- ja väliujulate kompleksid, kus saaks aega veeta kogu perega, järgmine selline kompleks on valmimas Oulus.

Huttunen Lipasti Pakkanen Arhitektide loodud Allase merespaa osutus aga nii populaarseks ja ka arhitektuuriliselt õnnestunuks, et see töötab tänaseni edasi. 

Märkimisväärne puitarhitektuuriteos asub Kauppatori lähedal Helsingi südalinnas. Kuna varasemalt on sinna ehitamine olnud keelatud, planeeritigi vaid ajutine hoone ja puit materjalina oli arhitektide valik just tänu selle algselt arvatud ajutisele iseloomule.

Kompleks koosneb merre rajatud välibasseinidest ning kaldal asuvast osast. Hoones on kolm sauna, kohvik, restoran, katuseterrass ja tehnoruumid. Maja vorm valiti teadlikult äratuntav – on see ju avalik hoone, mis pakub kaitset meretuulte eest ja sama ajal vaateid merele ning linnale.

Välibasseinide alal on kaks 25meetrist basseini – üks on köetav ja teine täidetud puhta, filtreeritud mereveega.

Interjöörielamused

Helsingi uute avalike hoonetega ja neis leiduva kunsti uurimiseks võib julgelt planeerida kaks päeva. Seda enam, et vaatamisväärsuseks omaette on kujunenud Helsingi esimene kunstile pühendunud hotell St George, mille kunstiteoste valikut kureeris Mirkku Kullberg, endine Arteki tegevjuht, ning restoranimaastikule on lisandunud nii interjööri- kui toiduelamusi pakkuvad Grön (mis juba sai oma esimese Michelin tärni möödunud aastal) ja Yes Yes Yes – kunagises McDonald’sis asuv taimetoidurestoran.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (276)