Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda. Uue aasta hakul toome teieni järgmised kultuuriampsud.

Kino

Itaalia mahhinatsioonide, seksiskandaalide ja populismi taga seisab riigi üks mõjuvõimsamaid isikuid – poliitikuks pürginud Silvio Berlusconi. Teda armastavad kõik: osad armastavad teda tulihingeliselt vihata, teised armastavad tema kuulsuse paistel enda positsiooni kergitada. Silvio tunneb end võrdselt kodus nii Rooma võimukoridorides kui ka Sardiinia luksusvillas, nii asuursinisel merel kui ka neoontuledes tantsupõrandal. Külmavereline strateeg, sentimentaalne romantik või ihaldusväärne peolõvi ‒ Silvio on esmapilgul kõigis neis rollides täiuslik, kuid on see äkki kõik üks lõputu pettus?

Visuaalselt paeluvate ja sisult mitmekihiliste filmidega “Kohutav ilu” ja “Noorus” filmisõpru köitnud ning telesarjaga “Noor paavst” vaatajaid teleekraanide ette naelutanud itaalia režissöör Paolo Sorrentino pöörab pilgu taas Itaalia eliidi elu tühisusele ning näitab “Silvios” läbi ülevoolavate peostseenide ja värvika jõudeelu kajastuse tänapäeva ajastu kultuuri täpselt ja kalgilt. Sorrentino teeb selles filmis juba mitmendat korda koostööd näitleja Toni Servilloga, kelle osatäitmine on tundeküllane ja meisterlik. Film linastub kinodes Sõprus, Artis ja Elektriteater.

Kunst

KUMU-s antakse jaanuarikuus publikule mitmeid põnevaid kunstiteemalisi loenguid ja ettekandeid, mida saab ühitada parajasti lahtiolevate näituste külastustega. Loengud selgitavad kunsti- ja kultuurinähtuste tausta ning avardavad üldist silmaringi. Lisaks viiakse läbi kuraatoriekskursioone.

10.01.18 kell 18 saab kuulata  ettekannet “Reklaamindus ja visuaalkultuur Eesti mässulisel aastakümnel”. Neljapäeval, 10.01 annab loovjuht Madis Ots loengu, mis tutvustab konkreetsete visuaalsete näidete vahendusel Eestis 1990. aastatel tärganud reklaamikultuuri ning vaatleb selle laiemat mõju visuaalkultuurile. Loengu fookuses on küsimus lubatu ja keelatu piirist ning selle piiri võimalikust nihkumisest.

12.01.18 kell 16 toimub loeng „Otsides Euroopat. Itaalia 20. sajandi alguse Eesti kultuuris“. TLÜ professor ja tõlkija, kultuuriteoreetik Daniele Monticelli vaatleb kultuurilist konteksti, milles tekkis ja arenes Konrad Mäe kunstitegevus. Eesti noorte modernistide ürituses muuta 20. sajandi alguse eesti kultuuri euroopalikumaks mängis tähtsat rolli prantsuse ja itaalia moodsa kunsti ja kirjanduse avastamine ja jäljendamine. Loeng keskendub kahele Itaalia mõju aspektile toonases Eesti kultuuris: „Noor-Eesti” liikumise liikmete poolt itaalia kirjanduse tõlkimisele ja retseptsioonile ja samaaegsetele eesti kirjanike ja kunstnike reisikirjadele Itaaliast.

Teater

Paavo Piigi uuslavastus “Gesamtkunstwerk” räägib kunsti mõjust inimesele. Lavastuses uuritakse, miks paneb kunst inimesi tegema imelikke asju ning miks kunst mõjub just nõnda nagu ta mõjub.

Kui eestlased nägid esimest korda teatrietendust, olevat nad hirmust jooksma pistnud. John Stuart Mill kaalus 20-aastaselt enesetappu, kui tema kätte sattus Wordsworthi luulekogu. See tekitas temas hingelise vapustuse ja võitis tagasi elule. 1842. aastal langes naispublik Liszti klaverikontsertide ajal minestusse – nähtust hakati nimetama lisztomaaniaks. Saksa sõduritele jagati Esimeses maailmasõjas 150 000 Nietzsche raamatut “Nõnda kõneles Zarathustra”, et tõsta nende võitlusmoraali. Vanakreeka maalikunstnik Zeuxis olevat surnud naeru kätte, vaadates omaenda maali, millel vanem naisterahvas oli palunud kujutada end Aphroditena.

Etendused toimuvad 11.-14. jaanuaril Sakala 3 (endine Teater NO99 maja).

Arhitektuur

Erik Bryggman (1891–1955) on üks 20. sajandi Soome olulisemaid arhitekte. Koos Alvar Aalto ja Hilding Ekelundiga hakkas ta aastatel 1927–1929 esimeste arhitektide seas Soomes rakendama funktsionalistliku arhitektuuri põhimõtteid. Turu messikompleks (1929), projekteeritud Aalto ja Bryggmani koostööna, oli Soome funktsionalismi, ‘funkkise’ manifest.

Vierumäki spordikool (1931–1936), Åbo Akademi raamatukogutorn (1934–1935) ja Sampo hoone (1936–1938), mõlemad Turus, on Soome funktsionalismi tippteosed. Ülestõusmise kabel Turu kalmistul kinnistas modernismi Soome kirikuarhitektuuris. Bryggmani loominguga tutvumiseks ei pea jaanuaris-veebruaris sõitma kaugemale Rotermanni kvartalist – Arhitektuurimuuseumis tutvustab tema elutööd näitus “Põhjamaiselt karge”.

Näituse raames toimub 6. veebruaril kell 18.00 arhitektuurimuuseumis kuraatori, arhitektuuriajaloolase Mikko Laaksoneni loeng Erik Bryggmani elust ja loomingust.

Kirjandus

Muusik Tõnu Trubetsky ja Kalev Lehola sulest on ilmunud kogumik “Eesti punk 1990–1999. Vaikne hooaeg”, mis vaatleb Eesti taasiseseisvumisaja üht subkultuuri – punki ja sellest võrsunud kultuurinähtusi.

Viimasel ajal on pungist räägitud rohkem, näiteks kas või Dokfoto Keskuses toimunud pungiteemlaine näitus. Kui nõukogude ajal kujunes punk omakorda vastupanuliikumiseks ja teistmoodi mõtlevaid noori koondavaks nähtuseks, mida see oli ka oma tärkamispaigas Suurbritannias, siis taasiseseisvumisajal toimus teatav rahunemine ja just selle teos vaatluse alla võtabki. Bändid nagu Psychoterror, J.M.K.E, Generaator M ja Propeller ilmselt tol ajal aktiivselt noortekultuuris osalenutele pikemat tutvustamist ei vaja.

Varia

Põhjala SohvAkadeemia alustab uut teadusteemalist loengusarja Suure Pauguga ning kergitab kaant Universumi avastatud ja avastamata saladustelt. Miks mitte neid vastuseid taasärkavas Põhjala tehasehoones, dringi ning hubase olemise keskel otsida? Loengusarja esimene lektor Elmo Tempel on astronoomiaprofessor Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis. Tema teaduskarjäär on peamiselt olnud seotud Universumi ehituse uurimisega, ent viinud ka paljude teiste Universumit ja astrofüüsikat puudutavate teemadeni.

Põhjala SohvAkadeemia toob teadusteemalised loengud tavapärasest loengusaalist või konverentsiruumist kohtuma õdusa õhtueluga, kus dringiklaase kokku lüües sohval sõbra ja professoriga koos maailma asju arutada. Saanud inspiratsiooni üritusesarjadest nagu The Lost Lectures ja Science & Cocktails, on Põhjala SohvAkadeemia missiooniks luua ruum inspiratsiooniks ja avardavateks diskussioonideks ning luua sild teadusmaailma ja kohaliku kogukonna vahel. Pop-up-baari seavad üles Nohikud, kes valmistavad nii sooje kui jahutavaid drinke. Valgust ja rohelust loob Õpilasfirma Pomp looming. Üritus toimub koostöös Novaatoriga.

18.30 Uksed ja baar avatud
19.00 Loeng “Kuidas mõista Universumit?”
20.00 Ask & mingle (lektor ühineb dringi ja sohvaseltskonnaga)
21.30 Otsad kokku
Sissepääs: vabatahtlik panus