Inimeste elujärg on muutunud paremaks. Keskmine inimene ei pea enam hommikust õhtuni tegelema ellujäämisega. Kuid midagi väga olulist oleme sellega ka kaotanud. Ühel pööripäevaeelsel hommikul sättisin seljakotti varusokid ja rätiku ning haarasin garaažist raudkangi. (Vaata videot artikli lõpus)
Talv on aeg, mil (taas)loon endaga sõprussuhet. Mida vanemaks saan, seda tõsisemalt seda võtan. Kevades, suves ja sügises on palju välist lummust, mis tekitab omamoodi müra – aktiivsem suhtlus ja paljud ühised ettevõtmised pere ja sõpradega ei lase oma hinge kuulata. Talve algus seevastu on pimedaim aeg aastaringist ning jätab meid iseendaga. Üksi ja alasti.


