Muinasjutud lõpevad kohal: „Kui nad surnud pole, elavad nad õnnelikult tänase päevani.“ Printsid ja printsessid ei kipu lahutama ja kuningriiki kohtus pooleks jagama.
Seal, kus lõpeb muinasjutt, algab päris elu. Paraku jätavad paljud muinasjutud mulje, et raskeim osa elust on selle „õige“ ootamine ja leidmine, edasi läheb elu juba kui täispurjedes paadi liuglemine soojas taganttuules tõotatud maa suunas.
Täispurjeis paat aga sõidab romantilisest inertsist edasi vaid mõne aja. Kui minna suhtesse vaid õndsate romantiliste ootustega ja loota, et ees ootab Eldorado, leitakse end nii mõnelgi korral muinasjutu asemel hoopis Mehhiko seriaalist. Pisut teadlikkust navigatsioonist ei tee paha, ainult õnnele lootma jääda oleks naiivne. Suhtenavigatsioon allub üsna universaalsetele reeglitele. Neist võiks teadlik olla, et elu murdlained paati ei uputaks. Juhtub ka teadjatega, et paat läheb kummuli. Kuid oskamatutega palju sagedamini.