Üldine valimisõigus ei tulnud tänastesse demokraatiatesse paugupealt. Nii nagu demokraatia häll, antiikne Kreeka, oli demokraatia ainult vabadele meestele, nii alustasid ka tänased demokraatlikud riigid vabade ja varakate meeste valimisõigusest.
Kui rahvavõimu tasapisi laiendama hakati – kõigile meestele, naistele, endistele orjadele, sisserännanutele, kus kuidagi – siis leidus igal ringil ka protestijaid. Varakad valged mehed ei tahtnud oma eelispositsiooni käest anda. Uusi hääleõiguslikke kodanikke peeti liiga harimatuteks ja rumalateks, et poliitikast midagi mõista. Nende hääleõigust peeti ühiskonnale ohtlikuks.