Tehnoloogia areng on meile tänaseks toonud isesõitvad autod, robottolmuimejad ning häälkäsklusi tuvastavad telefonid ja telerid. Milliseid põnevaid teenuseid ja lahendusi toob aga uus eesootav digihüpe?
Igal hommikul kui kodust lahkun, saab mu nutikas eluase sellest aru. Hetkel, mil astun oma korterist välja, hakkab tööle korteri erinevaid funktsioone haldav arvuti. Ta lukustab ukse, kustutab tuled, sulgeb teleri ja raadio ning keerab kütterežiimi miinimumile, et vältida järgneva 8-9 tunni jooksul tulutut tühja ruumi kütmist.
Ühel sellisel, täiesti tavalisel argipäeval otsustan proovida uut ja ägedat lahendust. Et tööpäev tõotab tulla pikk ja tihe, usaldan „poeskäigu“ oma uuele ja nutikale külmkapile. Tegu on sõna otseses mõttes targa kodumasinaga, mis saab aru, milline toidukraam hakkab kapis otsa saama ning millises koguses võiks seda juurde tellida. Külmik kuvab omapoolsed ettepanekud uksel olevale digiekraanile, kus need minu nõusolekut ja täiendusi ootavad. Kuna lisaks külmikus hoitavale söögile on toidupoest vaja veel üht-teist soetada, täiendan ekraanil nähtavat nimekirja ning valin seejärel tellimuse täitmiseks sobiva kaupluse. Nüüd jääb veel üle otsustada, kuidas tellitud kaup minuni jõuab. Kuigi ma saan valida, kas saadetis saabub pakiroboti, drooni või tavalise (inim)kulleri vahendusel, langeb liisk sel korral keskmise kasuks. Nimelt on minu jaoks tegu esimese korraga, mil kasutan kooslust tark külmik-digitaalne ostutellimus-autonoomne kullerteenus. Seega jään põnevusega õhtut ootama, et näha, kuidas uudne teenus toimib. Tundub igatahes väga mugav, et säästan end poeskäigust, hoian sellega kokku vähemalt pool tundi ning lõppeks näen kodu aknast, kuidas värske toidukraam kauplusest mulle koju lendab.
Tegelikult ootab mind sel nädalal teinegi põnev ja esmakordne kogemus. Hea sõber soetas endale esimese päris iseseisvalt sõitva auto, millega plaanime nädalavahetusel Saaremaale minna. Pidavat olema kõige targem sõiduk, mis siinsetel teedel seni üldse vuranud. Muuhulgas on masin sedavõrd nutikas, et suhtleb liigeldes nii teiste autode kui Maanteeameti digitaalse liiklussüsteemiga, mis kõik kokku aitab valida kiireima marsruudi ning vältida ummikuid ja teetöid.
Kas taolised kirjeldused tunduvad kauge ja utoopilisena või on see midagi, mille realiseerumist näeme juba lähiaastail? Kõigi eelpool kirjeldatud näidete ühisosa on tehnoloogia, mis suudab muuta need lahendused ulmest reaalsuseks.
Maailmas räägitakse hetkel palju mobiilside viiendast generatsioonist ehk 5G-st ja sellega kaasnevatest võimalustest. Oodatakse ühiskonna järgmist digihüpet ning täiesti uusi teenuseid ja ärimudeleid. Oluline on siin siiski tähele panna, et see, millist mõju avaldab uus tehnoloogia ühiskonnale, ei sõltu pelgalt mobiilioperaatoritest ja tehnoloogiafirmadest, kes selle juurutamisega hetkel kõige otsesemalt tegelevad. Tegelikkuses saab vähemalt sama oluliseks see, milliste plaanidega ja kui aktiivselt tulevad arenguga kaasa ettevõtted, idufirmad, teadusasutused ja riik.
Hetkel ongi oluline, et järgmise digihüppe eel esitaks erinevad ettevõtted ja majandusharud endale küsimuse: kuidas kasutada tehnoloogiat ära nii, et see looks uusi võimalusi ja konkurentsieeliseid.
Näiteks saavad kindlustusfirmad mõelda, kuidas isesõitvad autod muudavad kindlustusturgu ja kahjukäsitlust. Kauplused võiks aga analüüsida, kas tavalise kulleri asemel võiks ühel hetkel kauba kliendini toimetada pakiroboti või drooniga. Valdkonnapõhiseid näiteid saab siin tuua ilmselt lõputult.
Samuti saavad turgu ja seadusandlust reguleerivad riigiasutused mõelda, mil moel suudaksid nemad innovatsioonile kaasa aidata. Juba eelmisel aastal tutvustas Telia TTÜ-s Tallinna linna interaktiivset kaarti, kus oli näha linna eri piirkondade „hingamine“ erinevatel kellaaegadel. Teisisõnu näitas kaart, kuidas tühjenevad ja täituvad inimestega erinevad linnaosad tööpäeva jooksul. Inimeste liikumisinfo pandi kokku Telia mobiiliklientide paiknemise baasil erinevate mobiilimastide ja –tugijaamade suhtes. Juba lähemas tulevikus saaks säärast infot ära kasutada politsei, päästeamet ja kiirabi, et vältida näiteks võimalikke ummikuid ning jõuda kiireimat teed pidi abivajajani.
Selle aasta lõpus avatakse Telia, Ericssoni ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) koostöös tehnikaülikooli linnakus Eesti esimene 5G pilootvõrk. Ettevõtmise eesmärk on luua uue võrgu toel visioon sellest, kuidas parandab see samm meie elu ning kuidas toimib tipptehnoloogia abil üks tuleviku linn koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Soovime näidata, kuidas liiklevad ja suhtlevad omavahel erinevad sõidukid, millist mõju avaldavad meie igapäevaelule targad majad ning milline näeb välja liikluspilt, kuhu on kaasatud isesõitvad autod, nutikad liiklusmärgid ja erinevate anduritega varustatud (liiklus)taristu. Näiteks on TalTech tänaseks valmis ehitanud autonoomselt sõitva Iseauto, millest saab üks esimesi koostööprojekte, mida asutakse ühiselt 5G testvõrgu toel edasi arendama. Koostöö järgmine samm on näidata juba 2019. aastal, kuidas Iseauto 5G tehnoloogia toel liikleb ning seejuures ümbritseva taristuga suhtleb.
Me ise prognoosime, et lähiaastail kasvab oluliselt just IoT ehk asjade interneti valdkond ning tehnoloogia vaates suudavad 5G ja IoT pakkuda põnevat koosmõju. Juba täna on TalTechis kasutusel umbes poolsada IoT seadet, mis tegelevad igapäevaselt erinevate mõõtmiste, sensoorika ja andmete kogumisega. Samuti teeb Telia IoT suunal koostööd tuntud ettevõtetega, kes on enda jaoks välja nuputanud, kuidas digitaliseerimise ja automatiseerimise toel oma äri edendada. Sellest nimekirjast leiab näiteks ERGO, Alexela, Leiburi jt ning see ring suureneb pidevalt. Kui hetkel toimivad need lahendused veel 4G võrgu toel, siis järgmise sammuna tuleb juba appi 5G.
Kohti, kus tipptehnoloogia suudab põnevust ja uudsust sisse tuua, leiab ka väljaspool äri- ja teadustegevust. Näiteks sel suvel kasutasime täispikal IRONMAN Tallinna triatlonivõistlusel innovaatilist targa spordi lahendust, mis töötati koostöös Polariga välja Eestis. Uudne platvorm võimaldab jälgida osalejate edenemist võistlusrajal ning saada infot isegi nende südame löögisageduse kohta. Kõik see kokku muutis võistluse jälgimise veelgi põnevamaks ja meelelahutuslikumaks, kuna pealtvaatajad said reaalajas kursis olla võistleja paiknemise ja edenemisega rajal, tema kiirusega ning isegi pulsisagedusega.
Tehnoloogia on pidevalt muutnud seda, kuidas me töötame, õpime, liigume ja meelt lahutame ning järjest tuleb juurde võimalusi, kuidas muuta oma elu turvalisemaks, mugavamaks ja efektiivsemaks. Me elame põneval ajal ning ilmselt näeme juba lähemas tulevikus, kuidas 5G või IoT muudab järjekordselt meie elu- ja äristiili.
