Suurvõistluste ülesehitus ja finaal on äärmiselt dramaatiline, nii väljalangejatele kui võitjatele. Spordimuinasjutte on erinevaid, kuid igal spordialal on omad arhetüüpsed kujud: olgu need printsessid, kurjad ja külmad jääkuningannad või kompromissitult lõpuni võitlevad amatsoonid. Üks selline lugu rullus hiljuti lahti US Open naiste finaalis.

Vahel on mäng suurem kui elu. Õigupoolest ongi mäng elu representatsioon, ülekanne. Meie sees on ühtlasi nii täitmatu laps, kes tahab kõike, kohe ja endale kui ka täiskasvanu, kes mõistab ja suudab edasi lükata ja loobuda, kaotada. Üks neist suudab oma tundeid reguleerida, teine aga mitte. Laps meie sees on seega sümbol, olukord, kus me kaotame võime oma tunnetega toime tulla. Kui väikelaps ei saa, mida tahab – kommi, sülle, võitu – siis ei tule ta sellega toime ja järgneb jonnipuhang. Laste mängus juhtub sageli nii.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (67)