Ameerikas osatakse elada. Sel ajal kui eestlased kiruvad vastikut pimedat sügist, valmistuvad rõõmsameelsed ameeriklased Halloweeniks.
Kaubakeskustesse tekivad üleöö kilomeetritepikkused riiulid peomeeleolu süvendava kraamiga. Hiiglaslikud mustad ämblikud, valgete kihvadega nahkhiired, pealuud, mis teevad õudsat häält kui ligemale minna, surnukirstust väljakargavad zombid, mis samuti teevad koledat häält kui kirstukaas lahti kargab, penoplastist hauakivid ja ristid, luua seljas lendavad nõiad – hästi hirmsa näoga ja peas pikk must koonusjas torukübar, mustad rongad, kummist valehambad, verised käe- ja jalaköndid, näost väljarippuvate silmamunadega maskid, kunstveri, mis näeb välja täpselt nagu päris, vahtkummist verise teraga noad, põlevate silmadega mustad kassid.
Ja muidugi kõrvitsad, kõrvitsad, kõrvitsad! Igas väljaandes ja funktsioonis. Kõrvitslambid, kõrvitskausid, kõrvitsmütsid, kõrvitsprügikastid, kõrvitslillepotid, kõrvitstuhatoosid, kõrvitsatoasussid, teesärgid, nokamütsid ja nii edasi. Ja kaubakeskuste parklates ümbruskaudsete farmerite traktorid, taga hiigelmõõtudes kärud päriskõrvitsatega. Neid saab ise kodus seest tühjaks õõnestada ja näod pähe lõigata. Soovi korral võib neisse panni isegi küünla. Aga neid võib ka niisama hunnikutes oma maja ukse eest eksponeerida ja see ongi tegelikult kõige levinum.