Eesti keel on vägev. Meil on palju sõnu, mida argipäevaselt kasutame, kuid milles lisaks tavatähendusele on üllatav metatasand. Näiteks üheks selliseks sõnaks on “meelelahutus”.

Ametlikult on meil viis meelt (nägemis-, kuulmis-, kompamis-, haistmis- ja maitsmismeel). Meelte kaudu tunnetame elu ning meelte kaudu loome enda reaalsust ja reaalsuses eksisteerivat duaalsust. Mis meeldib, ei meeldi. Mida tarbime, ei tarbi. Mida jätame meelde, mille unustame. Kelle puudutus on hea, kelle halb. Meeled aktiveerivad emotsioonid. See, mida näeme, kuuleme, maitseme, haistame, katsume, kas teeb meid mustvalgelt öeldes õnnelikuks või õnnetuks. Seetõttu loome läbi meelte mälestusi, uskumusi ning harjumusi. Selles kontekstis on sõna “meelelahutus” põnev. Kas televiisori vaatamine, raamatu lugemine, kontserdil käimine lahutab meid mälestustest, kogemustest, harjumustest, loodud reaalsusest, et põgeneda kellegi teise reaalsusesse?

Kaidi Laur

Kaidi Laur on praktiseeriv terapeut, aimekirjanik, blogija, joogaõpetaja, stuudio City Yoga üks omanikest ning unistajast tervemõistuslik hedonist. “Inimene ja inimeseks olemine siiralt huvitab mind. Eriti mahlase ja vaimuka elu ning elamise kontekstis. Kirg elu mõista, kogeda ning nautida väljendub mu mõtisklustes ja töös.” Kirjutan Edasi keskkonnas teemadest, mis mind parasjagu on endasse haaranud. Enamjaolt on need tähelepanekud inimestelt, kellega kohtun teraapiaruumides, infokillud meditatsioonidest või reaalne elukogemus, mis võiks Edasi lugejate argipäeva inspireerida või mõttetööd ergutada. Loe artikleid (32)