Umbes kaks kuud tagasi kirjutas mulle üks võhivõõras inimene Saksamaalt. Ta väitis end armastavat meie Eestimaad ja ühtlasi olevat talle silma hakanud fotod minu tegemistest siin kodumaa looduses. Tema pöördumine lõppes ühtaegu nii loogilise kui üllatava küsimusega: “Kas oleks võimalik ööseks rappa tulla?”
Kuigi ma ei teadnud esimese hooga, kuidas see kõik täpselt välja hakkab nägema, olin loomulikult nõus. Miskipärast juurdus minus eeldus, et tegemist saab olema pigem formaalse ettevõtmisega. Lasin mõtteist läbi rabamaastike geograafilise kujunemisloo, floora ja fauna, nende pärimusliku tausta.