Jazzkaare fookuses: “Kids Can” kasvatab jazziarmatust

“Kids Can – lapsed suudavad või oskavad” on põnev kolm aastat kestev rahvusvaheline muusikaprojekt lastele vanuses 11 – 17 aastat, mida aitavad läbi viia festival Jazzkaar Eestist, Jazz Denmark Taanist ning jazziklubi Hot Club Portugalist. Igast riigist osalevad viis noort muusikut ja kaks nende eakaaslasest ajakirjanikku. “Jazzikaravan” peatubki kolmes riigis, et koos harjutada, esineda ja jazziarmastust kavatada. Esimene peatuspunkt ja esinemine oli Tallinnas Jazzkaarel, seejärel juunis Lissaboni jazziklubis Hot Club ning juulis Kopenhageni jazzifestivalil. Iga riigi noori muusikuid juhendab mentor. Eesti lapsi suunas ja õpetas jazzmuusik, trummar ja pedagoog Ahto Abner, kellega vestles Merli Antsmaa Jazzkaarest.

Kids Can on küll ajutine projekt, sest kestab 3 aastat, aga mis on selle projekti suuremad mõjud?

Projekt Kids Can avaldab suurimat mõju selles osalevatele noortele muusikutele. See annab võimaluse leida muusikast endale mäng, mille piirideks on ainult iseenda võimed. Teisalt ka motivatsiooni oma võimeid arendada, muidugi lähtuvalt huvist seda muusikamängu nautida ja selles osav olla.

Eesti keeles on asi lahenenud lihtsalt – me kasutame sõna mängima nii instrumendi, kui ka mängude ja mänguasjade puhul. Vahel mängime isegi eluga. Teame kurjustavat tooni “Ära mängi sellega!”, kui keegi soovib liikuma panna asju, mis peavad ühe koha peal paigal olema. Jazzmuusika aga teeb kõik selleks, et asjad ei püsiks paigal.

Kids Cani kui projekti mõjusid on praegu veel raske välja tuua ja hinnata. Kuna tegemist on väga multikultuurse projektiga, võtab natuke aega enne kui selguvad otsesed mõjud nii osalejatele kui ka publikule. Pärast äsjalõppenud esimest projektiaastat võib aga veendumusega öelda et jazzharmoonia, -rütmika ja -muusika kõlavärvid tekitavad elevust mitte ainult noortes muusikutes, kes seda mängivad, vaid ka nooremaealises publikus, kes kuulama tulnud.

Ahto Abner I Foto: Linda Liis Eek

Miks sellise asjaga peab üldse tegelema?

Tundub, et antud ettevõtmine on suures osas tulevikku vaatav ning nagu mainitud, tegeleb uue generatsiooni jazzmuusikute ning publiku harimise ning kokku kasvatamisega.

Jazzmuusika on ju üks suur sulatusahi, kus segunevad erinevad kultuurid ja stiilid ning selle idee teadvustamisega teeb Kids Can veel palju suuri tegusid.

Kuidas hindad laste arengut ja kas 3 riigi õpilased erinesid ka milleski?

Kui vaadata laste arengujooni, siis on need temperamenditi üsna erinevad. Tegelesime esimeses laagris kahe põhilise teemaga – kuulmise järgi lugude õppimise ning improvisatsioonijulguse kasvatamisega. Need on olulised oskused kõikidele, kes tahavad improvisatsiooniliste stiilidega tegeleda ning on abiks igale muusikule sõltumata edasisest muusikuteest.

Portugali lapsed on harjunud varajasest east peale omandama meloodiaid kuulmise järgi ning nende jaoks on n-ö noodist mängimine pigem abivahend kui esmane õppemeetod. See andis neile tugeva eelise lugude omandamisel. Ka oli nende suhtest muusikasse kui mängu näha julgust muretult riskeerida ja improviseerida.

Taani rütmimuusikahariduses toimib paralleelselt tugev noodiõpe ja meloodilise kuulmise arendamine. Nende arusaam soolodest kui improvisatsioonilistest osadest on terve, kuid põhjamaiselt kaalutletud ning märksa süsteemsem.

Foto: Linda Liis Eek

Usun et Eesti lapsed, kes on enamasti klassikalise muusikalise algharidusega, tegid läbi suurima arengulise hüppe. Kui tavaliselt tegelevad instrumentalistid nina noodis lugude õppimisega, siis selline kuulmispõhine lugude õppimine tekitas algul hämmingut, kuid pärast mõningast harjumist tekitas rohkelt rõõmu. Tunda oli ka noorte muusikute elevust, kuna päheõpitud asjade eest saab meie maal alati kiita ning tundus, et korda on saadetud midagi väga erilist.

Oluline samm tehti ka improviseerimises. Inimese loovust saab stimuleerida mitmeti, laste jaoks on kõige olulisem leida nende jaoks turvaline keskkond ning tagada oskused, mis aitaksid oma instrumendil jõuda mänguni, mille osaks on helid, värvid ja rütmid. Mängida saab helikõrgustega, dünaamiliste ja tämbrivärvidega ning erinevate noodipikkuste ja rütmikombinatsioonidega. Kahjuks muusikalises alghariduses napib sellist loovmuusika käsitlust ning tulenevalt klassikalisest koolist on improvisatsioon ja loovus muusikas jäänud tagaplaanile. Kids Canis osalejad said aga kõik võimaluse improviseerida, alustades mängust – kõik, mis sa mängid, on õige. Selline lähtepunkt julgustas ning andis võimaluse alustada uut mängu ning reegleid lisades jõuti juba esimeseks kontserdiks jazzkaarel julgete muusikaliste väljaütlemisteni.

Milline oli noorte omavaheline suhtlus?

Nagu kõikide rahvusvaheliste projektidega, sai ka Kids Caniga inimesi samal lainel suhtlema vaid motivatsiooni tekitamisega. Kids Cani motivatsioonipunkt on heakõlaline ning mänguline koosmusitseerimine. Kuna igas ansamblis olid eri maade muusikud, pidi ka omavaheline suhtlus aitama välja jõuda muusikalise tulemuseni, mis oleks kõigile osalejatele meelepärane. See omakorda aitas vormida oskust sõnastada oma mõtteid ning julgust neid teistele väljendada.

Väljaspool ansambleid aga suheldi teiste maade muusikutega üsna vähe. See on arusaadav, kuna ansambliproovid olid suhteliselt pikad ning nõudsid igalt osalejalt ka suhtlemise kohapealt suuri pingutusi. Toimus ju kogu tegevus inglise keeles ning peale proove suubuti suhtlusringi, kus sai rääkida emakeeles. Erinevaid kontakte eri maade noorte vahel muidugi tekkis, aga kas need ka vilja kannavad, selgub tulevikus.

Mis on nende kolme kohtumise (Eesti, Portugal, Taani) puhul üllatanud? Kuidas?

Suuri üllatusi ei olnud, välja võiks tuua olulise inglise keele oskuse paranemise lastel ning julguse suhtlemisel. Siiski pani imestama laste suhteliselt lühike keskendumisvõime, oskus olla tähelepanelik ning mõtetes “kohal”. Kindlasti on siin tegu ealiste iseärasustega, aga peaks ära märkima teema, mis hakkas silma jälgides just Portugali noori võrdluses Taani ja Eesti omadega: kui viimased olid väga tihti vabal ajal omaette mobiiltelefonides, siis Portugali osalejad vestlesid omavahel märksa rohkem ning väga vähe oli hetki, kus nad olid hõivatud oma telefoniga, pigem otsisid nad kontakti omavahel.

Nüüd on esimese Kids Can aasta viimane kohtumine Taanis toimunud. Millised olid noorte emotsioonid?

Selle aasta Kids Cani võib igati kordaläinuks lugeda. Viimaselt Taani kohtumiselt lahkuti pisaratega ning see näitas kokkukasvamist ning ühiste ilusate hetkede jäädvustumist. Kõigil osavõtjatel oli oluliselt lisandunud nii lavalist kui suhtlemisjulgust. Selline ettevõtmine lisab tohutul hulgal enesekindlust ja seda oli selgelt näha noorte omavahelisel suhtlemisel, kui ka muusikaliste riskide võtmisel nii laval kui argiasju ajades.

Kuidas Eestis arendada laste muusikaga tegelemist ning eriti rütmimuusika/jazzi? Mis on murekohad, millega tegelema peaks?

Foto: Linda Liis Eek

Suur osa muusikalisest haridusest algab kodust. Areng on märgatavalt väljapaistvam neil lastel, kelle vanemad ja kodu on muusikaga tegelemisel toeks ja sellest ka huvitatud. Kuna raskeim osa muusika puhul on mänguoskuse tehniline lihvimine ja seda tehakse tavaliselt kodus, siis koolidest ja õpetajatest rutiini tekitamisel palju abi ei ole. Nii nagu kõikide natuke rohkem süvenemist vajavate tegevustega, on vaja lapsevanemate tuge ning järjepidevust. Kodune muusikakasvatus algab muusikaga tutvumisest ning see hõlmab koos muusika kuulamist, kontsertide külastamist ning miks ka mitte – koos musitseerimist. Sellises keskkonnas muutub “muusika mäng” ja selle tunnetamine loomulikuks osaks inimese haritusel.

Kuidas edasi?

Kids Cani ootab ees veel vähemalt kaks samalaadset aastat. 2019 ja 2020 toimuvad muusikute kontserdid Tallinnas Jazzkaarel, Portugalis Hot Clubis ja Kopenhaageni Jazzfestivalil, lisaks põnevad kontserdikülastused osavõtjatega ning eluks ajaks meeldejäävad kogemused esimestest bändidest ja muusikast, mis loodud mängukaaslastega Portugalist ja Taanist.

Uued noored jazzmuusikud Kids Cani valime välja Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu ja Jazzkaare poolt korraldataval konkursil. Täpsemad kuupäevad selguvad septembris.

Vaata lisaks:

Rubriik “Jazzkaare fookuses” on ajakirja Edasi ja Jazzkaare koostööprojekt, kus tutvustame ja arutleme maailma ja Eesti jazzmuusika trendide üle ning võtame luubi alla põnevad valdkonda puudutavad jazziteemad ja esinejad.