Hando Sinisalu: Pariis, Prantsusmaa. Reisitähestik

Seekordne lugu võiks kanda alapealkirja: “Pidu sinus eneses ehk tudengina Pariisis. Raamatupidamise aruanne.” Kogu lugu algas sellest, et meie kunstiüliõpilasest tütar lõpetas õpingud EnsADi- nimelises Pariisi kunstiülikoolis ja tema tudengikorter 5-ndas linnajaos jäi vabaks. Ja meil Piiaga sündis kiire otsus veeta 20 suvist päeva Pariisis.

Eesmärk oli elada tudengielu – teha ise süüa, käia võimalikult palju jala, aga vahel ka restoranis süüa ja muuseumides käia. Kuna olime mõlemad varem korduvalt Pariisis käinud, siis ei olnud ka survet iga hinna eest ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde tormata. Pigem nautida Pariisi elu, kunsti ja võtta asju chillilt.

Meie ühetoaline ca 16 m2 suurune tudengikorter asub Luxembourgi aia ja Ladina kvartali juures, luksusliku 20. sajandi alguses ehitatud maja pööningul. Aknast avaneb vaade Pantheoni kuplile ja koridoriaknast nägi ka Eiffeli torni. Aga… üheksandale korrusele pidi ronima mööda raudset keerdtreppi ja plekk-katuse all tõusis juulikuise Pariisi päikese all temperatuur üle 30 kraadi. Sellise korteri üür on ca 600 Eurot kuus.

Paar maja edasi asub Auchani toidupood, mis pakkus piisavat valikut ise toidu valmistamiseks. Toiduainete hinnatase on Auchanis Eesti omast mõnevõrra kõrgem (kui alkohol välja arvata), soolalõhe näiteks lausa 2x kallim. Aga mugavus maksab ka midagi ja nii ei viitsinud me Lidlit otsima minna.

Restoranides söömisega on lugu nii, et ca 7 euroga inimese kohta on võimalik osta kas karbiga Aasia toitu või kebabi või pizzat, aga jookide lisamine võib kergesti arve kahekordistada. Olen Pariisis ühes suhteliselt odavas restoranis maksnud 0,2 l Coca-Cola eest ka 6 eurot.

Olen varem Pariisis tervelt 12 korda käinud, aga alati lühidalt, paari päeva kaupa. Seekord õppisin, et mingi sihtkoha tunnetamiseks ja sellest aru saamiseks tuleb kohal olla kauem. Ja mitte maniakaalselt ühest vaatamisväärsusest teise tormates, vaid lihtsalt olles. Kasvõi kohvikus raamatut lugedes. Niimoodi hakkavad lahti kooruma sihtkoha uued kihid ja hakkad märkama uusi detaile. Tekivad ka minitutvused – koeraga jalutav vanaproua ja nurgapealse pagaripoe müüja hakkavad sind tervitama. Oma korteris elamine ja “kodu mängimine” on hotellis elamisega võrreldes täiesti erinev kogemus.

Muidugi on ka Pariisi paradiisis oma varjuküljed. Keset suve on turiste lihtsalt liiga palju. Montmarte’i küngas ja Cite saar lausa ägavad selle koorma all. Pariis on ka ainus linn, kus mind on päise päeva ajal tänaval röövitud. Pigalle’i metrojaama lähedal automaadist raha välja võttes ründas mind selja tagant kerjus ja rebis mu sõrmede vahelt kolm 20- eurost kupüüri. See vahejuhtum lõppes kähmlusega ja mul õnnestus pooleksrebitud rahad tagasi saada (ja need hiljem Swedbankis ka tervete vastu vahetada).

Ja teravama haistmisega inimesed ei harju ilmselt kunagi ära pea kõikjal heljuva uriini lehaga.

Aga Pariis on ka üks väheseid linnu maailmas, mille õhus on see “miski”, mingi eriline fluidum, mida ei ole mitte kusagil mujal.

Praktiline info:

Ühe nädala kulud Pariisis 515 EUR (kahele)

  • Korteriüür 1 nädal = 150 EUR
  • 20 metroopiletit = 29 EUR
  • Pompidou keskuse piletid (2 tk) = 28 EUR
  • Orangerie + Orsay muuseumi piletid (2 tk) = 28 EUR
  • Louvre piletid (2 tk) = 30 EUR
  • Restoranis söömine 1x päevas = 150 EUR
  • Toidu ostmine poest (Auchan) = 100 EUR

Lennupiletid: Pariisi lendamiseks on variante palju, sooduskampaaniate ajal maksavad AirBalticu otselennud Tallinnast alla 200 EUR edasi-tagasi. Uberiga CDG lennujaamast kesklinna sõit maksab ca 40 EUR, metroopilet 10 EUR üks ots

Mida koha peal teha?

Pariisis on peaaegu iga maja ja tänavakivi legendaarne ja must see asjadest saab kõige parema ülevaate reisijuhtide abil. Aga minu täiesti subjektiivne TOP 5 on selline:

  1. Tänavakohvikus istumine ja inimeste vaatamine. Tänavakohvikuid on kõikjal, aga kõige romantilisem on Montmarte’i piirkond Sacre- Coeuri ümbruse turismimassist veidi eemal;
  2. Minu suurim lemmik on Orsay muuseum – ma ei ole mitte kusagil maailmas nii hea valikuga (ja samas siiski hoomatava suurusega) muuseumit kohanud. Ja erinevalt Louvre’ist pole vaja sissepääsuks tunde järjekorras seista.
  3. Üle Seine’i viivad sillad. Eriti Alexandre III sild, mille peal on filmitud ka Adele’i “Someone Like You” video.
  4. Šopata on tore Marais’ linnajao disainibutiikides.
  5. Les Puces de Saint-Ouen kirbuturg laiub seitsmel hektaril ja on seega maailma suurim. Annab muuhulgas ka hea ülevaate Pariisi etnilisest mitmekesisusest.

***

Reisitähestiku teekond punktist A punkti Y:

  • A – Accra, Ghana
  • B – Botswana, Kalahari kõrb
  • E – Etioopia, Addis Abeba
  • L – Ljubljana, Sloveenia

Hando Sinisalu on korraldanud konverentse rohkem kui 30-s riigis ja turistina külastanud umbes 70 riiki. “Reisitähestik” on tema reisimuljete sari Edasis. Lood ei ilmu alfabeetilises järjekorras, aga aasta jooksul saab kaetud kogu tähestik A-st kuni Y-ni. Mõnel juhul mahub tähestiku tähe alla linn, vahel riik, aga vahel ka mõni linnaosa, tänav või lennufirma. Kõiki lugusid ühendab meeleolu – siit ei tasu otsida klassikalisi reisinõuandeid või fakte. Pigem püüab Hando edasi anda kindla kohaga seotud meelolu, tundeid, kohtumisi inimestega ja seiklusi.

Hando Sinisalu

Hando Sinisalu

Hando Sinisalu on Best Marketing Internationali juht. Loe artikleid (20)