Nõukaajast vabanemine ja 90ndate kauboikapitalism on jätnud eestlastesse ettevõtluse suhtes kahetised tunded. Ühelt poolt tundub ettevõtlus kiireim tee eduka eluni, ettevõtjad on ühiskonnas märgatud ja isegi väärtustatud ning ettevõtlikkust innustatakse nii õpilasfirmade kui ülikooli õppekavade kontekstis. Teisalt on ettevõtlusel ka oma taak: üle inimeste minek, ratsa rikkaks saamine, mitte kõige eetilisema ärivõimaluse ära kasutamine.
Meie ühiskonnas otsekui ei mahu inimesi arvestav ettevõtlus majandusruumi ära. Inimesed ütlevad alustavate ettevõtjate kohta: “Eks see mingi oo-üütamine ole”. Või välisinvesteeringuid nähakse pilguga: “Siin mingid võõrad tahavad meie arvelt rikkaks saada.” Ettevõtjad ei jää omalt poolt vastustega kitsiks: “Meie peamine eesmärk ongi kasumit teenida”, “Ega kõiki arvamusi ei saagi arvesse võtta”. Mõlemalt poolt pillutavad stereotüübid aina toidavad vastastikuse usalduse puudumist, märkamata, et pea 35 aastat demokraatlikku riiki on nii elanike kui ettevõtjate elu paremaks teinud.
Keiu Telve
Keiu Telve on antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur, kelle töö viib teda iganädalaselt vestlema eesti inimestega. Tema roll on muukida lahti kultuurimustreid, mõttemalle ning joonistada välja tulevikutrende. Ta on ka Antropoloogia Keskuse asutaja ja konsultant. Loe artikleid (14)
