Eponüümseid toite on sadu. Paljud neist on muutunud nii igapäevasteks, et nime päritolule enam ei mõeldagi. Aga kust ikkagi tulevad nacho, sandwich, Lindströmi pihv, strooganov, béchamel’i–kaste, Wellingtoni veis, Melba virsik, pavlova ja madeleine’id? Kristel Randrüüt avab nii nende kui muude eponüümsete toitude tausta.

Eriti armastasid toidule inimeste nimesid panna prantslased – õukonnakultuur ja à la…-nimetamismood tekkisid juba 17.–18. sajandil. Koos restoranikultuuri tekkega muutus roogade pühendamine peaaegu omaette viisakusžanriks: sööja tundis end austatuna, kokk demonstreeris peent sidet ajastu staaride ja patroonidega. Paljud niisugused road on jäänud püsima toiduajaloo arhiivi, olles põnevaks materjaliks tõelistele toidufriikidele.

Kristel Randrüüt

Kristel Randrüüt on paljudele tuttav kui Tigu Kristel, kes pidas Tallinnas 10 aastat legendaarset mereandide ja pärimuskulinaaria poolest tuntud vinoteek-restorani. Juba mitmeid aastaid tagasi soetas ta vana maja koos lopsaka aiaga Portugali ja võõrustab seal Tigu kombel külalisi. Aeg-ajalt satub ka Eestisse, kus iga kord püüab ette võtta mõne pop-up-ürituse. Toidu-, veini ja reisimõtteid jagab ta oma blogis tiguteek.com. Loe artikleid (28)