“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Helsingi erakeskkoolidesse aina raskem pääseda

Helsingi linna- ja erakeskkoolid avaldasid äsja värske vastuvõtu tulemused, mille põhjal selgus, et suures joones 4090 koha peale oli 4900 soovijat. Kui linna keskkooli sai sisse veel vähemalt 7 tasemel oleva keskmise hindega, siis erakooli pääsemiseks on vaja kindlasti 9-t, kusjuures kõige tugevama konkurentsiga kooli pääsemiseks oli vaja keskmist hinnet 9,69. Loe edasi…

Kesävalot nyt võib tervise peale hakata ka Soomes

Soomes on teadlased hoiatanud, et valged suveööd sisaldavad lisaks sotsiaalse läbikäimise ja sigivuse kasvule ka terviseriske, mis kaasnevad väheks jääva ööunega. Eriti problemaatiline on just magama minemine ja jäämine ning see ei ole sugugi ainult jaanipäeva-aegse perioodi teema, vaid käib kogu suve kohta. Loe edasi…

Soome oma kodutud koerad kodu ei leia, kuid välismaalt tuuakse juurde

Soome enda kodutud ja varjupaigakoerad ei leia uut kodu, kuid samal ajal kasvab välismaalt päästetavate ja Soome pääsevate koerade ”import”. Eelmisel aastal toodi Soome ametlikult paar tuhat välisriigist ”päästetud” peni hoolimata sellest, et nendega võivad kaasneda ootamatud probleemid nagu haigused ja käitumishäired. Loe edasi…

Läti

Poliitikute usaldus languses

89% Läti elanikest ei usalda parteisid ja võrreldes sügisega on langust olnud 4% ning ainult 5% on jäänud veel poliitikuid usaldama. Lätist on euroliiduriikidest poliitikaskeptilisema elanikkonnaga ainult Kreeka (toetusprotsent 4). Loe edasi…

Lätis suurimad probleemid tervishoiuga ja sotsiaalse turvatusega

Läti elanike arvates on suurimad probleemid tervishoiuga ja sotsiaalse turvatusega, millele järgnevad hinnatõus, inflatsioon ja elukallidus. Samal ajal on euroliidus elanikkonna silmis peamiseks probleemiks (38% vastanutest) sisseränne. Loe edasi…

Poliitannetused kasvavad

Lätis on valimiste eel hakanud erakondadele tehtavad annetused võrreldes varasemaga kasvamas, kuid rahavood ei jagune mõistagi ühtlaselt. Avaldatud ülevaates on ära toodud nii tänavused annetused (liidril 204 000 eurot), kui liikmemaksud (liidril 248 000 eurot). Loe edasi…

Rootsi

Rootsi on maailma digiliider

OECD andmetel on Rootsi maailma riikide seas digiliidriks. Pea kõigil leibkondadel ja firmadel on juurdepääs 3G ja 4G võrkudele, interneti kasutakse pidevalt ja seda teevad ka asjad ning mobiilse andmeside kasutamises jäädakse alla ainult Lõuna-Koreale. Loe edasi…

Rootsi Euroopas sündimusedetabeli tipus

Kui Euroopa Liidu keskmine sündimuskordaja on 1,60 sündinud last ühe naise kohta, siis Rootsi on 1,85-ga Prantsusmaa (1,92) järel teisel kohal edestades Iirimaad (1,81), Taanit ja Ühendkuningriiki (mõlemad 1,79). Samas oleks euroliidus ametlik nö. taastoomiseks vajalik kordaja 2,1 … Loe edasi…

Stockholmi politsei segway’tab

Rootsi pealinnas on politseipatrullide panemine segway’dele läbinud katseperioodi ja vastav praktika on muutunud igapäevaseks tegelikkuseks näiteks vanalinnas. Lisaks sellele, et politsei enda arvates on juba näha mõju taskuvarguste arvu langusena kannavad “iseliikurid” kaasas ka defibrillaatorit, tulekustutit ja esmaabikomplekti. Aga seegi pole veel kõik – kaasas on ka mänguasju laste ja koeratoitu kurjade penide rahustamiseks. Loe edasi…

Venemaa

Greenpeace uuris autotranspordi mõju linnakeskkonnale

Venemaa Greenpeace võttis ette uurida autotranspordi mõju linnakeskkonnale ja kuidas 77-s üle 100000 elanikuga linnas linnavõimud vastava teemaga tegelemisega hakkama saavad. Kõige enam kiitust pälvisid Moskva, St.Peterburg, Tsheljabinsk ja Jekaterinburg ning punase laternana ”särasid” Sotshi, Krasnojarsk, Omsk ja Habarovski. Loe edasi…

Telegram’i blokeerimine pani ka põntsu pilvedele

Telegram’i blokeerimine keeras mitte korraks segi ainult kogu interneti Venemaal, vaid on järelmõjuna tõstnud ka pilveteenuse hinna pilvedesse. See on aga omakorda tekitanud majanduslikke raskusi väikeettevõtlusele, kelle jaoks võib vastava teenuse hind olla nüüd kahekordistunud. Loe edasi…

Pensioniea kasvu taga kasvav eluiga?

Venemaal on valitsus pensioniea äsjast ootamatut ühekordset tõstmist (nüüdsest 65 aastat meestel ja 63 naistel) põhjendanud keskmise eluea pikenemisega. Kuidas sellega tegelikult on, on omaette teema, aga kindlasti anti vastav signaal, et mitte öelda tellimus Putini maikuise ukaasiga, kus võeti eesmärgiks aastaks 2024 tõsta keskmine eluiga 78 aasta peale. Eelmisel aastal oli vastav ametlik näitaja 72,7 – seega kuue aastaga 5,3 aastat ehk pea aasta aasta kohta?! Loe edasi…