“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda. 

Soome

Diabeet on hoopis viis erinevat haigust

Hiljutises Soome ja Rootsi ühisuuringus selgus, et diabeedi senine jaotamine kaheks tüübiks jääb tegelikult ebamääraseks, sest II tüübi diabeedi peaks jagama hoopis veel neljaks erinevaks alamtüübiks. Teadlased tunnistasid oma ka senist ekslikku arusaama, et kui veresuhkur on normist kõrgem, siis sellel on üks ja sama põhjus. Loe edasi…

Soomes suitsetamine languses

Soomes on langenud suitsetajate hulk rekordmadalale – eelmise aasta näitajates on tööealisest elanikkonnast igapäevaseid suitsetajaid vaid 13% (meestel 14,6% ja naistel 11,9%). Sajandivahetuse aegu oli vastav näitaja meestel 27% ja naistel 23% ning sõjajärgses Soomes suitsetas lausa 76% meestest. Samas teeb murelikuks huuletubaka populaarsuse kasv noorte hulgas. Loe edasi…

Ravimitelt kokkuhoidu 63 miljonit

Soomes on toimunud apteegikliendile sobivaima mõjuaine ja soodsaima hinna kokkuviimine apteekides 2003. aastast alates. Nii säästeti eelmisel aastal apteekide kogukäibes mõõtes 63 miljonit eurot klientide raha. Loe edasi…

Läti

6-aastaselt kooli?

Lätis valmistatakse haridusametkondades ette muudatust, mille alusel tekib võimalus lapsi juba 6-aastaselt kooli viia. Uuendused sisaldavad ka nn üleminekuklausli ehk siis vanemad saavad ise otsustada, kas viia laps kooli 6- või 7-aastaselt ja kas kuues eluaasta peaks äkki olema veedetud eelkoolis. Loe edasi…

Riia duumas plaan piirata protseduure

Riia duumas on koalitsioon teinud ettepaneku kehtestada piirangud – igal duumasaadikul oleks ühes küsimuses ühele ettekandjale võimalik esitada maksimaalselt kolm küsimust ja ühe küsimuse arutelu ajal oleks üldse võimalik võtta ainult üks vaheaeg. Praegu saab vaheaega võtta korra ühe küsimuse ajal iga fraktsioon ja esitatavate küsimuste arv ei ole piiratud. Loe edasi…

Keeleseadus konfliktis raviprotseduuridega

Hiljuti tekitas kuuma keskustelu juhtum, kus lätikeelne arst keeldus vene keeles suhtlema vanamemmega, kes läti keelt ei osanud. Järelkajade seas arvas ombudsman Juris Jansons, et seaduste alusel ei peaks tõesti arst oskama ja kasutama oma töös muud, kui riigikeelt, aga samas ei eelda seadus Läti elanikelt läti keele oskust, kuid ometi on neil seaduslik õigus arstiabile.

Mida siis teha? Eks tuleks patsiendil tõlge korraldada ja selleks on põhjust pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Loe edasi…

Rootsi

Drottninggatani betoonlõvid kosuvad

Stockholmis on peale Drottninggatanil toimunud terroriakti asutud sinna autoliikluse takistamiseks pandud lõvisid välja vahetama ja esimesed uued lõvid ilmuvad tänavale nüüd märtsis. Uued lõvid on suures joones kolm korda senistest kaalukamad ehk kaaluvad 3,5 tonni ja on mõõtudelt kolm korda suuremad. Loe edasi…

Koolitundides tulemas mobiilikeeld?

Rootsis on mobiiltelefonide kasutamine koolitundides õpilaste poolt viinud selleni, et terviseeksperdid panevad ette koolis kehtestada õppetöö ajaks mobiilikeeld.

Seejuures ei rõhu terviseeksperdid mitte ainult tundi ja keskendumist segavale käitumisele, vaid peamiselt mobiilide tervise ja sotsiaalse läbikäimise vaatenurgast negatiivsele ja käitumise mõttes sõltuvust tekitavale mõjule. Loe edasi…

Rootslased sõid vähem liha, taimetoit muutub popimaks

Kui praegu söövad rootslased 40% rohkem liha kui 1990. aastate alguses, siis eelmisel aastal toimus märgatav langus ehk 2017. aastal söödi liha 2,6% vähem kui 2016. aastal. Ühe aasta põhjal muidugi veel suuremat trendi välja ei saa tuua, aga selge on, et taimetoit muutub populaarsemaks ja kui valitaksegi liha, siis eelistatakse veidi kallimat kodumaist, mis omakorda mõjutab ka koguseid.

Liha tarbimine 2017. aastal kilogrammides inimese kohta oli Rootsis järgmine – sealiha 32,7, veiseliha 24,5, lind 23,2, lammas 1,9 ja muu 3,2. Loe edasi…

Venemaa

Ebapatriootlike filminäitlejate must nimekiri

Riigiduuma ja kultuuriministeeriumi eestvedamisel on hakatud koostama musta nimekirja nendest ebapatriootlikest filminäitlejatest, kellele küll Venemaal kõlbab tööd teha, aga samas meeldib ka avalikult riiki maha teha. Veelgi enam – sellisesse nimekirja sattunutel ei peaks olema loota tööd riigieelarvevahenditest vändatavates filmides. Loe edasi…

Insener Putini hüperboloid

„Kommersandis“ ilmus Putini äsjast kõnet käsitleva artikli pealkirjaks Aleksei Tolstoi kuulsa apokalüptilise ulmeromaani pealkirja parafraseeriv „Insener Putini hüperboloid“. Loe edasi…

Bitcoin‘i infoblokaad ei õnnestunud

Peterburgis tühistas kõrgema astme kohus varem madalamas instantsis tehtud otsuse blokeerida 40 internetisaiti, mis käsitlesid bitcoin‘i. Uut protsessi ja otsust oodates on vastavad saidid ikkagi avatud, aga juristid ennustavad, et kuna riik kavatseb krüptovaluutandust rangemalt kontrollima hakata, siis järgmise protsessi lõppotsus nii soosiv ei pruugi enam tulla. Loe edasi…

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (163)