Ma olen mõelnud kergusele. Mitte sellele, mis on kerglane, pinnapealne või hoolimatu, vaid kergusele kui seisundile, kus me enam ei kanna maailmale oma raskusi, vaid lubame endal ja teistel tõusta. Kergus ei ole mugavus, mis tuleb kellegi teise arvelt.
Rubriigis “Tunne on kõik” jagab Kristjan Järvi augustis toimuva Meelte Videviku rännaku eel oma mõtteid olemisest, tundmustest, loovuse vaikusest ja sellest, mis jääb sõnade, aga mitte tunnete taha. Loo lõpus sisaldub pleilist teemakohase muusikaga, mis täieneb iga uue artikli ilmumise ajaks. Meelte Videvik on rännak helide ruumi ja iseenda sisse – kohta, kus aeg aeglustub ja emotsioonid saavad muusika, rütmide ning pillide resonantsiks.