Pealkirjaks on käibeväljend, mis tähendab seda, et juhul, kui keegi pakub midagi tasuta, on tal selleks alati motiiv.
Motiiv tähendab aga seda, et ta üritab pakkumisega netos plussi jääda. Siit õnnestub tuletada juba ka teadmine, et tasuta „lõuna“ saaja või vähemalt osad neist, jäävad omadega netoarvestuses lugusid tasuta lõunatest uskudes miinusesse – ehk on ikkagi teinud kulutusi, mida nad ilmselt esialgu ei arvanud. Väljend ise on alguse saanud 19. sajandi USA söögi-, õigemini joogikohtadest, kus pakuti vähemalt ühe joogi ostjale „tasuta“ lõunat. Loomulikult, kui seda pakuti näiteks õlle kõrvale, oli see mõnusalt soolane ja rasvane ning ilmselgelt polnud motiveeritud toitlustusärimeeste talitsematust soovist inimestele head teha.