Peeter Koppel: 3 põhjust, miks “tasuta lõunaid” ei ole olemas

Foto: Unsplash.com

Pealkirjaks on käibeväljend, mis tähendab seda, et juhul, kui keegi pakub midagi tasuta, on tal selleks alati motiiv.

Motiiv tähendab aga seda, et ta üritab pakkumisega netos plussi jääda. Siit õnnestub tuletada juba ka teadmine, et tasuta „lõuna“ saaja või vähemalt osad neist, jäävad omadega netoarvestuses lugusid tasuta lõunatest uskudes miinusesse – ehk on ikkagi teinud kulutusi, mida nad ilmselt esialgu ei arvanud. Väljend ise on alguse saanud 19. sajandi USA söögi-, õigemini joogikohtadest, kus pakuti vähemalt ühe joogi ostjale „tasuta“ lõunat. Loomulikult, kui seda pakuti näiteks õlle kõrvale, oli see mõnusalt soolane ja rasvane ning ilmselgelt polnud motiveeritud toitlustusärimeeste talitsematust soovist inimestele head teha.

Tänaseks on nn. tasuta lõunad muutunud arenenud maailma poliitiliste narratiivide oluliseks osaks. Kui võrrelda vahekorda, palju räägitakse sellest, mida kõike riigi käest peaks, võiks või hakkabki tasuta saama, ning palju sellest, kuidas selle võimaldamiseks ressurss tekitada, siis viimasest praktiliselt ei räägita. Lisaks sellele on inimesed selle narratiiviga harjunud ning see omakorda toodab uusi soove, mis võiks kõik veel tasuta olla ning kuidas see konkreetne (uus) soov on sisuliselt inimõigus.

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Loe artikleid (71)