Kõik kordub, aga mis ja kuidas täpselt – see tuleb ära oodata.
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna programmi kuulus veel paarkümmend aastat tagasi selline aine nagu riskianalüüs. Selle õppejõud oli niivõrd markantne, et meie kursusevanem käis tema loengus meelt lahutamas ka pärast kohustuslike ainepunktide kättesaamist ja raporteeris siis sõpradele, et lektor on endiselt “vormis”. Lugenud härra parajasti grafoprojektorilt ette mingit seadust ja kui sõnad sassi läksid, nentinud: “Ma ei viitsi enam edasi lugeda. Teate, ma loen täpselt sama kursust 13 korda nädalas esmaspäevast laupäevani. Natuke tüütuks muutub. Vahel mõtlen, et miks ma üldse loen, mul on juba niigi kõik selge.”
