Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas kestab juba üle kahe ja poole aasta ning analüütikute hinnangul ei paista sel veel niipea lõppu. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütleb, et rahuläbirääkimised sõda ei lõpeta ning lõpplahend saab selguda vaid lahinguväljal. “Nädala intervjuus” rääkis Mihkelson Brent Perele Ukraina vajadustest, operatsioonist Kurskis ning Venemaa jõhkratest ambitsioonidest.
Kas sinus on Ukraina osas kübeke lootusetust?
Ei ole ega saagi olla. Ma tean palju ukrainlasi, kes ei anna alla, ükskõik kui raske ka pole. Neil pole alternatiivi ja ka meie teame, et sellest sõjast ning sõja lõpust sõltub meie julgeolek. Kui me kaotaks lootuse, siis oleks asi ikka päris hull.
Mis seda kindlust annab, et Ukraina sõjast võitjana väljub?
Kindluse annavad ukrainlased ise. 2021. aasta sügisel saabus esimene luureinfo, et Venemaa tungib Ukrainale täie rauaga kallale. Mina sain selle informatsiooni esimest korda 2021 oktoobri algul. Ameeriklaste hinnang oli äärmiselt karm ja nad ütlesid, et Ukraina ei suuda Venemaa plaanidele vastu seista. Sisuliselt kahe-kolme nädalaga pidanuks nad sõja kaotama. Tegelikult alustas Venemaa sõda Ukraina vastu juba üle kümne aasta tagasi ning inimesed unustavad tihti, et Krimm okupeeriti ja annekteeriti juba 2014. aasta veebruaris-märtsis. Donbassis ja mujal ei saadud selgelt aru, kas need olid seal ikka Vene regulaarväed või kes täpselt ukrainlasi ründas, aga sõda käis ja see käib sisuliselt vahetpidamata tänaseni. See, kuidas ukrainlased juba 2014. aasta suvel ja sügisel peaasjalikult vabatahtlike toel rinde seisma panid, väärib imetlust. Nad korraldasid näiteks Donetski lennuvälja kaitset ja muid märkimisväärseid lahinguid. See oli ajal, kui Viktor Janukovõtš oli teinud kõik selleks, et Ukraina armeed nullida, lõhkuda ja sisuliselt hävitada.
