Ingmar Kiviloo: õpingud Berklees on mind tohutult arendanud, avardanud maailmapilti ja rikastanud kontaktidega

Oma loo "Miks alati nii" muusikavideo võtetel. Foto: Roman Burkovski

Noor ja andekas muusik Ingmar Kiviloo räägib oma õpingutest Ameerika ühes paremas muusikakoolis Berklees. Ta on oma õpingutega poole peal ja selleks, et uuel aastal mainekas koolis jätkata, korraldatakse Ingmari toetuseks MUBA saalis augusti lõpus kolmas toetuskontsert. Ka Edasi aitab edasipüüdliku Ingmari eesmärkidele kaasa.

Kontserdi info ja piletid: Meistrid, sellid, õpipoisid. Ingmar Kiviloo õpingute toetuskontsert 29. augustil kl 19. Kontserdil astuvad üles Rein RannapTõnis MägiJassi ZahharovJarek Kasar ning Ingmar Kiviloo nii klaveri, keelpillide kui bändi saatel.

Mul oli juba väikse poisina suur huvi Ameerika vastu. Vaadates filme, telesaateid, uudiseid ja lugedes raamatuid, tundus, et Ameerikas on kõige kuulsamad staarid, suurimad saavutused – jäi mulje, et Ameerika on maailma tähelepanu keskpunkt. Konkreetne mõte Ameerikasse õppima minna tekkis gümnaasiumi alguses kümnendas klassis. Sisetunne lihtsalt ütles, et muud võimalust pole, Ameerikasse pean ma minema.

Muusikaga olen tegelenud terve oma senise elu, enamasti olen olnud seotud klassikalise viiuliga, mida olen mänginud sügiseks juba neliteist aastat. Neli aastat tagasi hakkasin tegelema soololaulmisega ning omaenda loomingu kirjapanemisega.

Teadsin, et vaatamata mu viiulisaavutustele konkurssidel, muusikaõpetajate ja paljude lähedaste soovile, et minust saaks vaid klassikaline viiuldaja, soovisin ise luua muusikat, laulda ja esineda suurtele rahvamassidele ning mängida erinevaid pille.

Esinemas Ukraina toetuskontserdil “Maailm, mis jääb meile” Kristjan Järvi orkestri saatel. Mängitav teos oli “Theme From Schindler’s List”. Foto: Kalev Lilleorg

Niisiis otsustasin, et peale gümnaasiumit lähen ülikooli muusikat õppima Ameerikasse. Tegin valiku kümnete Ameerika ülikoolide vahel ja kandideerisin kahte: Berklee Muusikakolledžisse Bostonis ning Musicians Institute’i Los Angeleses. Sain mõlemasse kooli sisse ja viimase hetkeni arvasin, et Los Angeles on koht, kuhu lähen.

Lõpuks langes liisk siiski Berklee kasuks. Tegin õige valiku. Minu erialaks Berklees on helilooming ja muusikaproduktsioon ning pilliõppes olen siiani (jazz)viiuli alal.

Olles õppinud Berklees nüüdseks kaks aastat, võin kindlalt öelda, et uued muusikateadmised ja areng on olnud rikastav ning edasiviiv. Berklees pannakse suurt rõhku pop- ja jazzmuusikale, mis on eriline, kuna enamus muusikaülikoole keskendub vaid klassikalisele muusikale.

Kõikidel õpilastel on tulles kohustus õppida massiivselt muusikateooriat, mis jaguneb mitmeks eri tunniks: ear training ehk solfedžo, harmooniatund, kontrapunkti õpe, dirigeerimine, tonaalne harmoonia. Ma polnud varem eales dirigeerimisega kokku puutunud, kuid mulle imponeeris see juba esimesest tunnist väga. Tekkis soov dirigeerimises areneda edaspidigi.

Esinemas bändiga saates “Hommik Anuga”, looks Queeni “Crazy Little Thing Called Love”. Foto: Kairit Leibold/ERR

Minu erialal on päris palju noteerimist ja arranžeerimist erinevatele muusikakoosseisudele. Olen ammutanud teadmisi kirjutamaks muusikat vokaalansamblitele, puhkpilliorkestritele ja enda jaoks täiesti uuena Ladina-Ameerika stiilides (Afro-Kuuba, mambo ja tša-tša) mängivatele koosseisudele.

Kuna olen õppinud üle kümne aasta peamiselt klassikalist viiulit, oli mu kokkupuude improviseerimise ja jazzimaailmaga minimaalne, aga see on ülimalt kasulik oskus muusikule. Berklees algas minu jazzviiuli õpe professor Rob Thomase käe all ja mu improviseerimisoskus on tohutult paranenud. See aitab kindlasti kaasa ka omaenda muusika loomisele.

Hakkasin Berklees õppides kirjutama ka klassikalist muusikat, ning tänaseks olen kirjutanud muusikat nii sümfooniaorkestrile kui ka sooloklaverile ja võtan heliloomingu tunde. Professori ning helilooja Brian Buchi esimene ülesanne meile oli end musikaalselt piirata: kirjutada teos vaid ühte nooti kasutades ja keskendudes rütmile, tämbrile, dünaamikale. Edasi järgmises ülesandes kasutasime vaid ühte akordi.

Kuna veedan päevi koos paljude andekate muusikutega väga erinevaist paigust üle maailma, siis on Berklee mu maailmapilti meeletult avardunud. Minu sõprade hulgas on noori Lõuna-Koreast Prantsusmaa ja Peruuni.

Oma tänavuse Eesti Laulu võistlusloo “Dreaming” puhul oli mul au töötada koos kolme tegija mehega, kes kokku võitnud 15 Grammy auhinda.

Nendeks on muusikaprodutsendid Patrick Viala, Prince Charles Alexander ja üks maailma parimaid miksijaid Chris Lord Alge. Patrick Viala plaate on müüdud maailmas 180 miljonit eksemplari ning tal on olnud 66 esikohahitti Billboardi edetabelis. Chris aga on kootööd teinud nii suurte staaridega nagu Elton John, Aerosmith, Madonna, The Rolling Stones, Celine Dion, Tina Turner, Green Day jpt.

Alexander ja Viala on Berklee kolledži professorid ja mul oli võimalus saada neilt palju tehnilist tagasisidet oma loole. Chrisi osalus oli aga väga ootamatu. Ta külastas meie kooli, kuna tema sõber Prince Charles Alexander oli teda külla kutsunud. Chris juhtus külastama just mu sõbra Théo tundi, kellega koos me mu loo kallal töötasime, ning oli nõus kuulama ja tagasisidet andma ühele pooleliolevale loole. Selleks looks osutuski minu pala “Dreaming”.

Berklees õpib täna 6000 muusikatudengit ning mul on olnud ülimalt põnev tutvuda teiste kultuuridega. Äge on ka see, et me aitame üksteist oma projektidega. Koolis on võimalik salvestada muusikat tipptasemel helistuudiotes täiesti tasuta ning muidugi ei jäta keegi seda võimalust kasutamata.

Oma teisel semestril sain tutvuda filmimuusika kirjutamisega professor Dario Eskenazi käe all. Ka filmimuusika kirjutamine on miski, mis mulle tohutult meeldib ja millega tahan samuti tulevikus tegeleda. Kuna õpin Berklees väikese stipendiumiga, mis katab osa õppemaksust, siis olin kohustatud vastutasuks mängima Berklee Sümfooniaorkestris, ja see oli vaid positiivne. Meie proovid kulmineerusid esinemisega tuntud New Englandi Konservatooriumi Jordan Hallis.

Kõik Berklee õppurid peavad oma koolitee jooksul osalema ka mitmes kooliansamblis. Mind pandi esimesel semestril jazzansamblisse, kus oli vaid trummar, pianist, bassimängija ja mina. Enamus soolosid ja meloodiat jäi minu kanda, mis oli esimeseks semestriks kõva, kuid igati kasulik katsumus.

Järgmistel semestritel mängisin elektriviiulit rockansamblis ning peale seda keelpillide funkansamblis. Keelpillide alla ei kuulunud vaid viiulid ja tšellod, vaid näiteks üks Hiinast pärit tütarlaps mängis meiega guzheng’i ehk Hiina kannelt.

Suur pluss on ka see, et meie kooli külastavad tihti kuulsad ja edukad muusikud ning meil õpilastena on võimalus käia nende nõuandeid kuulamas. Siiamaani üks lahedamaid loenguid oli Billie Eilishi venna Finnease antud, kes on ise samuti maailmakuulus artist ja produtseerib ning kirjutab Billiega koos tema laule.

Lisaks käisin kuulamas Benny Blancot, kes on üliedukas muusikaprodutsent – töötanud Justin Bieberi, Selena Gomeze, Eminemi, The Weekndi ja paljude teistega.

Esinemine Ukraina toetuskontserdil “Maailm, mis jääb meile” Unibet Arenal aastal 2022. Foto: Kalev Lilleorg

Saan kindla südamega öelda, et kõik pingutused Berklees õppimiseks on olnud seda väärt. Jään igavesti tänulikuks inimestele, kes mind sellel teekonnal toetanud on ja toetavad edaspidi.