Õhumüüki on liiga palju. Keegi peaks ütlema, et kuningas on alasti. Mart Raamat üritab seda teha.
Eestlastele on turg kui institutsioon hästi tuttav – läbi meie ajaloo on sel olnud mitmeid varjundeid. See elust ja saginast pakatav keskkond võimaldas sada aastat tagasi talunikel osta-müüa pudulojuseid ja kasvaval linnaelanikkonnal küttepuid ning toiduaineid. Nõukogude ajal sõideti mitmeid tunde bussiga, et nädalavahetusel Leningradi turul koduaiast nopitud pojenge müües natuke lisaraha teenida. 1990ndate vabas Eestis lubas turgudel lokkav piraatkaubandus taskukohase hinnaga lääne imevidinaid soetada. Ometi ei saa turgu piirata ainult terminina, mis kirjeldab füüsilist paika, kus müüjad ja ostjad vastastikku kasulikke kaubatehinguid teevad. Turg ja selle toimemehhanismid on meie ühiskonnakorralduse alus olnud juba aastatuhandeid.