Jeff Haden: oled see, millest mõtled

Foto: Daniel M Viero, Flickr, Creative Commons

Steve Jobs tuli, nägi ja võitis…ja jättis endast maha hulga inspireerivaid mõtteteri. Mida oleks tema kogetust õppida, et tuua oma ellu rohkem rahulolu?

1. “Ettevõtlikkus on see, mis eristab tegijat tiksujast, liidrit järgijast.”

Ideed ilma tegutsemiseta ei ole ideed. Need on lihtsalt kahetsused. Enamik inimesi laseb igapäevaselt kõhklustel ja ebakindlustel takistada neid oma ideid ellu viimast. (Hirm tundmatuse ja ebaõnnestumise ees on tihtipeale mind takistavateks faktoriteks ning võimalik, et need takistavad ka teid.)

Mõelgem mõne oma kunagise idee peale, milleks võis olla näiteks uus äri, karjäär või lihtsalt osalise ajaga töö. Tagasi vaadates, kui paljud neist ideedest oleksid hästi välja kukkunud, kui oleksid andnud endast parima? Kas enamus neist? Ma arvan, et ilmselt on vastus jaatav – seega usalda rohkem oma analüüsivõimet, hinnanguid ja instinkte. Muidugi ei õnnestu iga kord kõik, aga kui sa isegi ei proovi ja lased oma ideedel muutuda kahetsusteks….siis ebaõnnestud alati.

2. “Ma olen veendunud, et pool sellest, mis eristab edukaid ettevõtjaid ebaedukatest, on puhas visadus.”

Kõik ütlevad, et on valmis piire ületama. Peaaegu mitte keegi ei tee seda. Enamik inimesi, kes seda teevad, mõtlevad: „Oot…kedagi teist ei ole siin…miks ma seda teen?“ Nad lahkuvad ja ei pöördu iial tagasi.

Seetõttu ongi piiritagune väga üksildane koht. Just seetõttu peitubki seal kõige enam võimalusi.

Ole varajane. Lahku hilisel tunnil. Tee lisaks üks telefonikõne. Saada veel üks e-kiri. Uuri lisaks. Aita kliendil saadetis maha laadida või lahti pakkida. Ära oota, et keegi palub sind – paku. Ära ütle töötajatele pelgalt, mida teha – näita neile ja tööta koos nendega. Iga kord midagi tehes mõtle hoolega, mida sa veel saaksid lisaks teha. Eriti, kui teised sinu ümber ei tee lisasid.

Muidugi, see on raske. Kuid just see eristab sind. Pikapeale muudabki just see omadus sind edukaks.

3. “Minu ärimudel tugineb biitlitele. Nende näol oli tegemist nelja kutiga, kes hoidsid teineteise negatiivseid omadusi kontrolli all. Nad tasakaalustasid üksteist ning toimisid tervikuna paremini kui eraldi. Nii näen ma äri – suured teod ärimaailmas pole kunagi ühe inimese kätetöö, vaid kogu meeskonna pingutus.“

Mõned sinu töötajatest ajavad sind hulluks. Mõni klient on õõvastav. Mõni sõber on enesekeskne jobu. Lõpeta virisemine. Sa ise valisid nad. Kui inimesed sinu ümber muudavad sind õnnetuks, siis on viga sinus, mitte neis. Nad on sinu elus, sest sa kutsusid nad sinna ja lasid neil jääda.

Mõtle inimtüübile, kellega sooviksid koos töötada. Mõtle klientidele, keda sooviksid teenindada. Mõtle sõpradele, keda endale sooviksid. Seejärel muuda oma käitumismustreid, et hakkaksid sedasorti inimesi enda ligi tõmbama. Töökad inimesed tõmbavad ligi teisi töökaid inimesi. Lahketele inimestele meeldib läbi käia teiste lahkete inimestega.

Suurepärased alluvad soovivad töötada koos suurepäraste ülemustega.

Ole iseenda parim versioon ja näe vaeva, et ümbritseda end veelgi paremate inimestega.

4. “Minu lemmikasjad siin elus on tasuta. On ilmselge, et meie kõige hinnalisemaks varaks on aeg.“

Tähtajad ja ajapiirangud seavad parameetreid, aga mitte heas mõttes. Enamasti, kui anda tähtajaks kaks nädalat, siis inimesed instinktiivselt seavad oma pingutused nii, et see võtabki kaks nädalat – isegi, kui see ei peaks nii olema.

Unusta tähtajad, vähemalt oma tegevuste planeerimisel. Ülesanded peaksid aega võtma ainult nii palju kui need tegelikult võtavad. Tee kõike nii kiirelt ja efektiivselt kui suudad. Seejärel kasuta oma „vaba aega“ teiste asjade kiireks ja efektiivseks lõpetamiseks. Tavalised inimesed lasevad ajal end mõjutada, erakordsed inimesed aga omavad aja üle kontrolli.

5. “Mõnikord teed sa midagi uut luues vigu. Kõige targem on seda kiirelt tunnistada ja liikuda edasi oma teiste projektidega.“

Küsides inimeste käes, miks nad on edukad olnud, siis on nende vastus täis ennast – „mina“. Vaid harva esineb „meie“- formaat.

Foto: Daniel M Viero, Flickr, Creative Commons

Siis küsige neilt, miks nad ebaõnnestusid. Enamus neist naaseb tagasi lapsepõlve ning loob enda ja juhtunu vahele distantsi. Nagu laps, kes ütleb „Mu mänguasi läks katki..“, selle asemel, et öelda „Ma lõhkusin oma mänguasja“. Nad ütlevad, et majandusolukord vedas alt. Nad ütlevad, et turg polnud selleks valmis. Nad ütlevad, et varustajad ei tulnud toime. Nad ütlevad, et see oli keegi teine või miski muu. Eitades enda rolli juhtunus, ei õpi nad oma vigadest.

Aeg-ajalt põhjustab meie ebaõnnestumise miski, mis ei allu meie kontrollile. Enamasti oleme põhjuseks siiski me ise. Selles ei ole midagi halba! Iga edukas inimene on ebaõnnestumist kogenud, lugematutel kordadel. Paljud neist on ebaõnnestunud tunduvalt rohkem kui meie. Seetõttu nad ongi praegu edukad.

Lepi ebaõnnestumistega, tervita neid. Õpi sellest ja võta kogu vastutus endale, et saaksid olla kindel järgmisel korral õnnestumises.

6. “Ma ei naasnud Apple´i ettevõttesse rikastumise eesmärgil. Mul on elus väga vedanud ja mul on varandus. Juba 25-aastaselt oli minu netoväärtuseks umbes 100 miljonit dollarit. Ma otsustasin siis, et ma ei lase sel oma elu rikkuda. Pole võimalik seda kõike ära kulutada ja ma ei mõtle jõukusest kui millestki, mis kinnitab minu intelligentsi.“

Raha on tähtis. Raha eest saab nii mõndagi. Üks tähtsamaid asju on see, et raha loob võimalusi. Mingist hetkest alates ei tee raha aga inimesi õnnelikuks. Kui teenid umbes 75 000 $ aastas, siis raha enam õnne juurde ei tooda. Proceedings of the National Academy of Sciences poolt avaldatud uurimuse kohaselt ei tee sellest kõrgem sissetulek õnnelikuks ega leevenda stressi või kurbust.

Kui te seda ei usu, siis lugege teist lähenemist: „Materiaalsed soovid ja elu rahulolu on omavahel negatiivselt seotud.“

Argikeeles öelduna teeb rahahimu sind õnnetuks.

Mõtle sellest kui suure maja sündroomist. Sa tahad suuremat maja. Sa vajad suuremat maja. Tegelikult küll mitte, aga sulle tundub nii. Seega sa ostad selle. Elu on ilus hetkeni, mil paar kuud hiljem avastad, et sinu suuremast majast on saanud lihtsalt tavaline maja.

Uued asjad muutuvad mingil hetkel alati normaalsuseks. Seda seetõttu, et asjad pakuvad ainult hetkelist õnnetunnet. Õnne leidmiseks ei tule otsida asju, vaid kogemusi.

Tulevikus ei mäleta sa asju, mida omasid, aga sa mäletad oma tegusid.

7. “Sinu töö täidab suure osa sinu elust ja ainus viis eluga rahul olla on teha tööd, millesse sa usud. Seda saab teha vaid siis, kui oma tööd armastad. Kui sa pole seda veel leidnud, siis otsi edasi. Ära lepi vähemaga. Sa tead, kui oled selle leidnud – nagu kõigi teiste südameasjade puhul.”

Ei tea, mille suhtes sa kirglik oled? Pole probleemi. Vali midagi huvitavat. Vali midagi, mis on rahaliselt jätkusuutlik – mille eest inimesed maksaksid sulle.

Seejärel näe kõvasti vaeva. Lihvi oma oskusi, pole oluline, kas jutt käib juhtimisest, müümisest, loomisest või millegi rakendamisest – tee seda, mida sinu äris vaja läheb. Väikeste võitude poolt saavutatud rahulolu annab sulle motivatsiooni edasi vaeva näha. Väiksed võidud annavad indu oma oskusi veelgi edasi arendada.

Oma saavutustest saadud rahulolu annab sulle jõudu omandada aina uusi oskusi ja vallutada aina suuremaid kõrgusi. Ühel päeval ärgates tunned, et oled väga palju saavutanud, sest teed suurepärast tööd, mida oled õppinud armastama.

Allikas: Artikkel on algselt ilmunud ajakirjas inc.com

Artikli tõlge: Liina Paas

Jeff Haden

Jeff Haden

Jeff Haden on kõnekirjutaja ja avalik esineja, ta teeb kaastööd LinkedIn'ile ja äriajakirjale Inc.com. Ta on raamatu "The Motivation Myth: How High Achievers Really Set Themselves Up to Win" autor. Vastupidiselt tavaarusaamale, et motivatsioon viib edule, usub ta, et eduni viib ja püsiva motivatsiooni loovad väiksed edusammud. Edasi avaldab Jeff Hadeni ilmunud tekste autori nõusolekul. Loe artikleid (1)