Kas minna vooluga kaasa või läbi seina? Kuidas tegeleda oma kirega isegi siis, kui soosivaid asjaolusid liiga palju pole? Ehk kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Või puhub vastu. Kuhumaani on mõtet pingutada? Inspireerivas vestlusringis jagavad oma mõtteid muusikud Kadri Voorand ja Kristjan Järvi ning teadlane Kristjan Port. Vestlust modereerib Brent Pere.
Vestlusring toimus 21. aprillil Jazz Talksi raames Telliskivi Loomelinnakus ning oli osa 35. Jazzkaare programmist ja Edasi paberajakirja 5. sünnipäeva tähistamisest. Vestlusringile järgnes vastuvõtt Edasi külalistele F-Hoone Mustas saalis.
Valitud mõtteid:
Kas minna vooluga kaasa või läbi seina?
- Kadri Voorand: Aeg-ajalt tasub mõelda, kas minu tegevus toob teistele midagi head või ilusat. Kui vastus on, et siit on tulemas midagi, millest on võita rohkematel inimestel kui ainult minul, siis see aitab (otsustamisel) päris palju.
- Kristjan Port: Minu peast käib tihti läbi küsimus – ärge mind väga imelikult vaadake, aga ma tihti mõtlen –, et järsku kõik teised on eksinud. (Naer saalis) Aga see ei ole ainult selline mugav sotsiaalkriitiline positsioon, vaid üritadki mõelda, kuidas mingit küsimust teisiti seletada. Makrotasandil võib ju asju seletada väga mitut moodi ja kui peavool üritab kõike ühtmoodi seletada, siis tekib oht, et äkki me kõik kihutamegi vastu puud. See on natuke isegi moraalne kohustus üritada teisiti mõtelda, kasvõi teiste eest. See motiveerib ja pole sugugi ebamugav, vaid päris põnev.
- Kristjan Järvi: Kui me läheme vooluga kaasa, siis sa pead olema küllalt suur, et see vool oleks sinu vool. Ja kui pole, siis tee ta selleks! Kui näiteks mõni inimene tuleb tuppa ja teda kirjeldatakse kui päikest, siis… ole ise see päike! Täpselt nii nagu sa oled. Me elame väga geniaalses riigis, siin on palju ruumi mõelda, olla, teha. Ühiskond on avatud. Meil ei ole samastumist üleüldisel tasandil nagu näiteks kasvõi Helsingis. See, et meid on meie armsas Eestis vähe, on tegelikult vägi! Need inimesed, kes siin on, on jube tegusad. Ja nad säravad. Väga paljud säravad. Ja me peaksime julgustama üksteist rohkem särama. Ning need, kes ei sära, tõmbame kaasa särama!
- Kadri Voorand: Ma olen hästi nõus mõlema Kristjaniga. Vahel lihtsalt peab neid (teistmoodi) otsuseid tegema, et uus saaks sündida. Vahel ongi selline sügav veendumus, et ilmselt teised veel ei tea, et niimoodi saab ka, ja võib-olla polegi keegi veel teadnud. Kui Eesti saab maailma juhtivaks riigiks, siis mitte seetõttu, et me võtsime eeskuju Soomest või Saksamaalt, vaid seepärast, et me tegime teisiti, sest me uskusime, et nii on veel kõige parem. (Lõbusalt) Ma täiega usun, et Eesti võiks olla maailma juhtiv riik!
- Kristjan Järvi: Positiivsus on oluline. Miks teha niimoodi? Aga miks mitte? Pigem teeme, nõustume, proovime, algatame midagi. Mitte “nii ju ei tehta, nii ei saa” jne. Nii öeldes sa lihtsalt kaitsed oma mugavustsooni.
