Kitsed poegivad. Viis on poeginud, kaheksa poegib veel lähiajal. Kaks poegimishooaega on meil läbi kogetud, ülemöödunud aastal sündis 5 talle, möödunud kevadel sündis 13 talle, sel aastal ca 25 talle. Mahud suurenevad, aga ise olen järjest rahulikum. Kitsede poegimine on looduse loomulik protsess, inimese ülesanne on luua poegivale mammale ja vastsündinud talledele parim võimalik keskkond. Mu arust on tähtis, et oleks piisavalt rahu, aga ka piisavalt sotsiaalsust ja iseseisvust, et elu hakkaks kohe jauramisega peale.
Õhtuti peale kümmet käin veel laudast läbi, vaatan kas kõik on rahulik või on mõni kits poegimist alustanud või äsja poeginud. Kui kõik on rahulik, siis tuli kustu ning järgmine kontroll on hommikul kell 5, siis vaikselt tuleb ka talitus peale, kui just pole poegimist. Üldiselt kitsed poegivad meil kas õhtul peale kuute või siis hommikul peale kuute, päev on söömiseks ja peesitamiseks, öö on puhkamiseks.
See on vägev hetk, kui kitsetall sünnib, just see, kui kiiresti saab ta jalule ning hakkab tegutsema.
Ema nisast piima kõhtu ning maailma uudistama. Ja siis tuleb korraga meeletu väsimus peale ja magus uni võtab jalust. Kitsetalledel meeldib laudas leida endale lemmikkoht, kus pikutada. Nii leidsin eile õhtul ühe hommikul sündinud preili kausist pikutamas. Mõnus pesakast ju.
Loomulikult on kitsetalled nunnud, vist ühed nunnumad olevused maailmas. Need nende hüpped ja kambajõmlus, need lihtsalt panevad igal inimesel silma särama. Kitsetalledega tehakse joogat, mõte selles, et talled siis ronivad mudivalt inimestel seljas ja peal, kui inimesed end painutavad. Me joogat ei tee, aga kui laudas korra kükitad või maha istud, siis on küll kohe mõni väike šaakal seljas. Samuti hakatakse sind sikutama ripnevast jopepaelast. Elu on elamiseks, mitte nurgas konutamiseks.
Jah, see on jõud, millega kitsetalled tulevad maailmale peale ja elule vastu. Seda jõudu vaadates saad ise ka jõudu ja mõtled, et kui keeruliseks on inimesed oma maailma elanud. Lihtsalt siirast jõudu ja energiat on vaja vaadelda, et end hästi tunda. Mulle need märtsikuud sellepärast meeldivadki, et saan kitsetallede keskel tohkeldamisest dopingut. See on mulle jõud, et näha maailma enda vaatevinklist.
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)
