See on küll vähemusmõte, aga mina usun, et Euroopa Parlamendi rolli tuleks oluliselt suurendada, kui tahame, et Euroopa Projekt edasi areneks.
D’Artagnan ja Porthos ning Athos ja Aramis olid lahknenud vastandlike isandate teenistusse ning deviisist “kõik ühe, üks kõigi eest!ˮ olid järel vaid räbalad. Nii kirjutab meile Alexandre Dumas oma romaanis “Kakskümmend aastat hiljemˮ. Ka meie, eestlased, oleme 20 aastat pärast Euroopa Liiduga ühinemist teenimas eri leere ning kahtlemata osalemas poliitilise kultuuri (pean lisama, et parteipoliitilise, sest kodanike vaikiv enamik on endiselt soliidsed inimesed) pretsedenditus allakäigus. Mis lõppkokkuvõttes on siiski iga kodanikku kahjustav, mitte võimestav protsess.
Indrek Tarand
Neljandat põlve demokraat, kolmandat põlve Tartu Ülikooli vilistlane, teist põlve Eesti presidendikandidaat ja endine Euroopa Parlamendi liige. Loe artikleid (4)
