Seekordne “Vice versa” liigub edasi koos NOËPi ja uue duoga Öed. NOËPil on lisaks singli “New Heights” väljaandmisele käsil võimas projekt – märtsi lõpus toimub Kultuurikatlas suurkontsert koos üle-eestilise sümfooniaorkestriga (ÜENSO). Kuna esimene kontsert müüdi tegelikult juba välja, toimub 1. aprillil lisakontsert, kus tuleb esitusele hunnik artisti uut muusikat.

Öed on saare essents ehk Saaremaalt pärit lauljad Kristel Aaslaid ja Tuuli Rand (Windy Beach). Duo andis märtsi alguses välja oma esimese, julge, ent eneseiroonilise singli “Ära käpi mind”. Vastastikuse uurimise alla lähevadki NOËPi singel “New Heights” ja Öed esimene lugu “Ära käpi mind”.

NOËP duost Öed: naudin, kui artistid on julged ja eneseirooniaga ilusti sina peal

“Ohohoo, nüüd ma pean küll oma sõnu hoolikalt valima, sest tegu on ju ikkagi…saare naistega. Aga võtan siiski julguse kokku ja ütlen nii nagu mõtlen. Tuulit tean ma juba üsna ammusest ajast. Kui ma õigesti mäletan, siis läbi selle, et ta laulis meil Tenfold Rabbiti laiendatud koosseisus, kui me tollases Nokia Kontserdimajas oma plaadiesitluskontserti korraldasime. Ei tea, kas tegu on selle konkreetse assotsiatsiooniga või on asi milleski muus, kuid teda on alati soe tunne näha.

Teise öega on miskipärast sama värk. Kumbagi ma tegelikult ju väga hästi ei tunne. Või on selles soojas tundes rolli mänginud hoopis korduv-juhuslik viski… Konkreetselt artistiga Öed ma kohtunud ju tegelikult polegi, sest kui ma neid viimati nägin, siis sellist duot veel ei eksisteerinud. Kas ma neid üldse kunagi koos olen näinud?! Ma tahaks näha Ödede ja Tigrani x Kapatu räpp-battle’it. Ma pole siiamaani samme kunagi kihlveokontorite suunas seadnud, kuid too häppening võiks mind selleks isegi ärgitada.

Rääkides loost “Ära käpi mind” pean mainima, et naudin seda, kui inimesed/artistid on julged ja eneseirooniaga ilusti sina peal. See on üks mõnusamaid viise, kuidas huumorit serveerida. Näiteks loo keskel kõlav lälisemine on perfektne lüke, millega kuulaja õigele sagedusele kalibreerida. Samas on selles loos ka väike naer läbi pisarate, kui sellist pisut dramaatilist väljendit kasutada.

“Ära käpi mind” suudab omas kergluses edastada ju ka vägagi päevakajalist sõnumit. Kuid mulle tundub, et ka asja nö tõsisem noot on kirja pandud pigem kerge sarkasminoodiga. Selle loo saatel saab kindlasti hästi tantsida, mis teeb selle veel ühe tasandi võrra iroonilisemaks. Sest noh, tantsimine soodustab jällegi seda, millest lugu on – täisring. Samuti on sel lool kiiresti meeldejääv hook, mida saab ilma igasuguse valehäbita kõvasti ja valesti kaasa laulda.

Lugejale infoks selline asi, et ühe suunava küsimusena on mulle esitatud selline mõte, et kui ma seda lugu ise esitaksin, siis mida ma sellega laivil teeksin või mida muudaksin… Ja noh, kujutluspilt sellest, kuidas ma seda lugu muutmata kujul laivis esitaksin on üsna kirgas.”

Kui Öed oleksid hommikusöök…

“Ma teen endale hommikuti omletti tsilliga. Öed oleksid aga hoopis tsilli omletiga.”

Öed NOËPist: soe ja siiras, temaga saab lolli juttu ajada

Öed kogevad NOËPiga pea poolkosmilisi kokkusattumisi.

Tuuli: “Mäletan, kuidas tutvusin esimest korda Andresega. Aasta oli siis 2012 ja ta veel tegi oma eelmist bändi Tenfold Rabbit ning neil tuli mingi suurem ETV Live ning nad suurendasid oma koosseisu viiulite ja kahe bäkiga, ehk siis üks keda kutsuti, olin mina. Mul oli alguses tunne, et Andres ei olnud üldse väga sillas mo’st, midagi ta kahtles mo osas, seda ma mäletan, aga miks, vot seda ma ei tea. Igatahes, live läks superhästi ja tundus, et ka Andres vöttis mind löpuks omaks. Viimasel ajal jookseme kuidagi väga tihti kohvikutes kokku, ei tea, mida see universum üritab siin öelda, aga teda on alati tore trehvata. Alati ikka lehvitan ja kallistan, ehk siis emotsioon teda nähes on hea, siiras ja soe.”

Kristel: “NOËP on ääretult andekas mitte ainult muusikas, vaid filminduses ja ka ääretult humoorikas mees. Tunnen teda juba mõnda aega, mitte küll eriti palju, kuid igakord kui kohtume on ta siiras ja tore. Väga soe inimene. Ja temaga saab lolli juttu ajada, what’s not to like?”

Tuuli: “New Heights” loona on väga mönus suvise vibe’ga ning tunnetan selles loos mingit igatsust kellegi järgi, mingi olemata asja järgi.. Kujutaksingi ette ilusat päikselist ilma ning linnast välja söitu, kus autos mängib see lugu ning oled kaaslasega lihtsalt vaikuses. Visuaalselt toimuks üksteise kohaloleku nautimine. Mida rohkem ma seda lugu kuulan, seda rohkem see hakkab mulle meeldima. Natukene Tom Mischi, veidi Lovebirdsi, segatud NOËPi vokaaliga.

Kui peaksin seda lugu ise laval tegema, siis oleksin uhke, et olen nii hea ja nii groovy vibe’ga asja suutnud teha ja kirjutada. Lihtne, kuid lööv lugu, mis ongi mo jaoks NOËPi muusika ja olemus. Ta on see, kes ta on ja ta ei lisa sinna mingeid lisakihte ja vidinaid ning annab loole öhku ning ruumi, see on eraldi oskus. Isiklikult ei muudaks midagi selles loos. Lihtsalt tekitab veel rohkem isu, temaga koos muusikat teha.. ei tea muidugi millises universumis see juhtub, aga oleks kindlasti huvitav näha, kuidas ta töötab ja lugusid kirjutab.”

Kristel: “See lugu meeldib mulle, kuna ta on eelnevatest lugudest kuidagi sügavama kõla ja mõttega. Mulle on elektrooniline ambient muusika alati meeldinud, siin tunneb seda palju. Ei ole peolugu, vaid võnkumise lugu. Ma ei muudaks selle loo puhul midagi, sest mulle endale just selline muusika väga meeldib. Olgu, ainult pikemaks venitaksin seda.”

Kui NOËP oleks mänguasi..

Tuuli: “Nooo esimese asjana tuleb meelde mängukaru, kuna ta on niii nunnu ja ilus inimene hingelt ja tundub selline pehme vahukomm seest(ainult heas möttes), siis tahaks teda kallistada ja kaasas kanda nagu mängukaru, kuid samas nüüd ma vaatan ta pilte ja no ta on ikka ilus mees ka, nüüd mul tekkis tunne, et ta peaks hoopis Ken olema. Paneme need kaks asja kokku siis – Mömmi Ken, kas siis Keni peaga mömmi vöi Keni kehaga ja mömmi peaga. Igaüks valib ise. Aga kindlasti mänguasi naeratab. Vaatasin, et ta piltide peal nii tösine koguaeg. Aga tal on nii ilus ja siiras naeratus.”

Kristel: “Kui ta oleks mänguasi, siis ta oleks see Fischertechniku kokkupandav kuulirada. Mõtlevale inimesele.”

Vice versa on Edasi rubriik, kus artistid kirjeldavad vastastikku teineteise muusikat.

Liisi Voolaid

Liisi Voolaid toimetab igapäevaselt muusika- ja kommunikatsioonivaldkonnas, toetades kodumaiseid artiste, ettevõtmisi, üritusi ja teeb kaastööd meediaväljaannetele. Suure osa oma ajast veedab Liisi ka DJ rollis, mängides mõnusatele inimestele enda lemmikmuusikat, mille ühisnimetajateks on soul, funk, mahe värskus ja maailma tummiseima gruuvi aluseks olev pill – basskitarr. Liisi kirjutab Edasile muusikast ja sellega seotud inimestest, püüdes tuua nende olemust lugejatele lähemale. Ja inspireeruda. Loe artikleid (86)