Ehkki maakohtades muresid jagub, siis pikenevad hommikud toovad elujõudu.
Märtsi algus on ilus. Sademeid pole ning igal hommikul on tunnetatav, kuidas järjest varem valgeneb. Metsas on kuulda juba lindude laulu ning suurvesi oli sel aastal ära õige vara. Paljud võtavad ja joovad vahtramahla. Kõik on looduses hästi ja värske. Inimeste eludes üle riigi on tegude poolest kahjuks vähem kuulda uusi algusi. Pigem on kuulda, kuidas keegi lõpetab, kuidas midagi suletakse ning kuidas keegi saab lõplikult aru, et see eluvorm, mida ta viljeleb, ei tasu ära. Inimestes on kadumas julgus ja lootus, et homme läheb reaalselt paremaks. Muidugi on võimalus mõelda, et nagunii on praegugi juba üsna hull, et hea on, kui halvemaks ei lähe, aga ka selline negatiivne paigalseisu väärtustav mõtteviis ei vii edasi.