Maksusüsteemis on rõhk kasvamas ja see olukord vajab tähelepanu. Mis variandid meil on?

Eesti maksusüsteem sai põhimõtteliselt valmis 2000. aastate alguses, kui kehtestati toona maailmas ainulaadne ettevõtte tulumaks, mida tuleb maksta üksnes ettevõttest välja võetud tulult. Lisades sellele Euroopa Liidu kontekstis madala maksukoormuse (33%, EL riikide keskmine on 41%) ning maksusüsteemi lihtsuse (Eestis moodustavad maksuerandid vaid 1% SKP-st, mis on Euroopa Liidu madalaim näitaja, näiteks Soomes on see 12% SKP-st), saame tulemuseks süsteemi, mis juba aastaid püsib rahvusvahelise maksukonkurentsi edetabeli tipus.

Seetõttu valitseb Eestis vankumatu veendumus, et madal maksukoormus annab tänu kõrgemale majanduskasvule paremad laekumised kui kõrgem maksukoormus.  Ehk parim maksupoliitika on majanduspoliitika. See on mõistlik seisukoht, aga paraku vastab tõele üksnes siis, kui maksubaas on stabiilne, veel parem kui kasvav. Kahjuks on juba praegu ja veel enam järgmiste kümnendite jooksul mõned maksubaasid hoopis kahanemas.

Tea Danilov

Tea Danilov on Arenguseire keskuse juhataj. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusmagistri kraadiga, spetsialiseerumisega ökonomeetriale ja majandusteooriale. Töötanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktorina ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis siseturuosakonna ja majandusarengu osakonna juhatajana. Loe artikleid (2)