Feliks Mägus: turismimaksust – kes lüpsab keda?

Hiljuti Tallinna linnavolikogu eestvedamisel korraldatud Visioonikonverentsil esinedes ütles sõber Janek Mäggi (kes hetkel on Eesti Vabariigi regionaalminister), et välismaalaste käest tuleks kogu raha ära võtta. Seda siis turismimaksu kehtestamise kontekstis. Vabariigi Valitsuse liikme suust oli seda üsna üllatav kuulda. Eraisik Janek Mäggi või isegi PR-guru selline avaldus poleks suurt imestust tekitanud arvestades asjaolu, et Janek on oma esinemistes ikka intriigi armastanud. Janeki avaldusega on nimelt see probleem, et 1/3 majutusettevõtetes ööbijatest ehk turismimaksu subjektidest on eestimaalased. Seega siis ütleb regionaalminister, et võtame rohkem raha ära ka omadelt.

Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart rääkis oma ettekandes, et kuna turismimajandusel on läinud hästi, ööbimiste arvud kasvavad ja tõusnud on ka ööbimiste keskmine hind, siis on põhjendatud ka turismimaksu kehtestamine. See on huvitav lähenemine, et täiendav maks tuleb kehtestada sektorile, kellel justkui läheb hästi. Tõsi, hästi läheb vaid teatud näitajate järgi. Krediidiinfo andmete kohaselt on majutus- ja toitlustussektor koos ehitussektoriga kõige suuremate maksu- ja maksehäiretega sektor. Statistikaameti statistika ütleb, et majutus- ja toitlustussektori poolt toodetud lisandväärtus on üks madalamaid riigis.

Mis probleemi uue võimaliku maksuga lahendatakse?

Lugupeetud muinsuskaitseekspert Boris Dubovik ütles sel samal konverentsil, et turismimaksust laekuvatest vahenditest tuleks luua fond, millega korrastada Tallinna vanalinna, sest ilma selleta kuluvat 150 aastat vanalinna korda tegemiseks.

Tallinna volikogu esimehe sõnade kohaselt kasutataks kogutud vahendid kolmes valdkonnas: Tallinna vanalinna korrashoid ja turismiinfrastruktuuri arendamine, sihtkoha turundamine ning väljapool kõrghooaega toimuvate ürituste toetamine. Iseenest vajalikud tegevused ju. Aga kas selleks peab ikka kehtestama uue maksu? Või on Tallinna eelarves need rahad siiski olemas?

Linn planeerib maksuga koguda aastas 2,5-3 miljonit eurot. Ühest küljest on see suur summa, samas vaid ca 0,5% Tallinna eelarvest. Turismimaksu pooldajad ütlevad, et planeeritav 1 euro öö kohta on väike raha ja see ei mõjuta turistide ostuotsust. Teisest küljest on see tihti oluliseks teguriks, kui meie reisibürood peavad rahvusvaheliste reisikorraldajatega läbrääkimisi meie reisipakettide müümisel. Nii et ei ole vast õige teise inimese rahakoti sisse piiluda ja 1 eur tähtsust alavääristada. Seda enam, et tervelt 30% on ju omad, kellelt avalik sektor tahab rohkem raha koguda.

On päris kindel, et turismimaksu kehtestamine meie konkurentsivõimet ei suurenda.

Eriti olukorras, kus meie naaberlinnades Riias ja Helsingis, aga ka mitmetes teiste lähiriikide linnades turismimaksu ei ole. Ja üldse olen arvamusel, et turismimaks on iganenud koormis. Selle asemel peaks mõtlema, kuidas paremini olemasolevad maksud kokku korjata. Muuseas ütleb Euroopa Komisjoni poolt 2017. aastal tellitud uuring, et turismimaksud mõjutavad sektori ettevõtteid igal juhul negatiivselt.

Läbimõtlemata plaan

Turismimaksust rääkides peetakse silmas, et majutusasutused korjavad ööbijatelt maksu kokku ja edastavad kohalikele omavalitsustele. Aga miks tahetakse maksustada ainult ööbjaid, kelle kulutused nagunii juba suuremad? Aga kolmandik ühepäevareisijaid või ca 630 000 kruiisituristi Tallinnas, kelle poolt Eestisse jäetav raha on märkimisväärselt väiksem võrreldes ööbijatega? Miks nemad siis turismimaksust vabastatud oleks? Seda enam, et ebaloomulikult suure koormuse vanalinnale tekitavad suveperioodil justnimelt kruiisituristid.

Tallinnas on ca 2500 külaliskorterit. Nendes ööbijate kohta on meil väga tagasihoidlik statistika. Üldist suhteliselt nõrka seadusekuulekust arvestades võib arvata, et väga väike arv külaliskorterites ööbijaid hakkaks turismimaksu maksma. Tõenäoliselt ei maksa paljud külaliskorterite omanikud ka käibe- ega tulumaksu.

Kui üritada see jutt lühidalt kokku võtta, siis turismiasjalised on arvamusel, et uute maksudega probleeme ei lahenda. Küll aga võib nõrgeneda Eesti konkurentsivõime ja suureneda ebaõiglus.

Boris Dubovik on öelnud:” Vabandust, lugupeetud ettevõtjad, hotellide ja restoranide pidajad, aga mulle tundub, et me suhtume vanalinna nagu lehma, kelle käest me tahame küll piima, kuid kellele me ei anna süüa.” Vastukaaluks härra Duboviku sõnadele tundub mulle, et avalik sektor käsitleb tihti hoopis kodanikke ja ettevõtjaid nagu lüpsilehma – loodagu töökohti, makstagu maksud ning oldagu vait, küll meie teame kuidas KOV-e ja riiki juhtida.

Soovitame pikem keskenduda sellele, et olemasolevad maksud tulemuslikumalt kokku korjata ja planeerida paremini KOV-ide käsutuses oleva raha kasutamist nii, et avalikud teenused oleksid kätte saadavad nii omadele kui ka külalistele ja et ei peaks kogu aeg mõtlema sellele, kuidas uusi makse kehtestada.

Feliks Mägus

Feliks Mägus

Feliks Mägus on Tallinna aukodanik. Ta on turismitöötaja alates 1989. aastast ning Nordic Hotels OÜ osanik. Loe artikleid (1)