Edasi alustab “Kultuuripoleemika” rubriigiga, kus lahatakse nähtusi, mis on tekitanud kultuuriringkonnis ja ühiskonnas laiemalt vaidlusi ja väitlusi. Otsa teeb lahti teatriteadlane Hedi-Liis Toome, kes vaagib publiku käitumist ning küsib, kas teatrid ehk peaksidki vaatajates nägema tänapäeval midagi enamat kui vaid piletimüüginumbreid.

Mäletate Lionel Shriveri romaani “Me peame rääkima Kevinist” (“We need to talk about Kevin”, eesti keeles Triin Taela tõlkes 2008) või siis Lynne Ramsay filmi sellest (2011)? Suurepärane Tilda Swinton kehastab filmis ema, kelle tema alaealine sotsiopaadist poeg on täiesti pantvangistanud. Nimelt hakkab poeg iga päevaga üha vägivaldsemalt käituma ja see päädib oma isa ja õe ning koolikaaslaste tapmisega. Kellelegi peale ema ta oma halba iseloomu seejuures välja ei näita. Ema püüab selles olukorras jätkuvalt poega armastada ning peab lõpuks taluma ühiskonna hukkamõistu enda kui läbikukkununud vanema aadressil.

Hedi-Liis Toome

Hedi-Liis Toome on teatriuurija; Tartu Ülikooli teatriteaduse lektor ja sihtasutuse Eesti Teatri Festival tegevjuht. Loe artikleid (3)