Mart Kase: valged päevad

Olime nädal aega maalt ära. Abikaasa õde oli perega maal, kitsed on kinni, seega on nende talitamine lihtsam. Ainult külma oli palju, kuid kuke hari pidas vastu ja kui kuke hari peab vastu, siis peavad kõik vastu.

Olime siis linnas ja käisime abikaasaga kinos. See oli sündmus, sest ma pole paar aastat kinos käinud. Ei ole just asi, millega uhkustada, aga pole olnud aega ja isu minna paariks tunniks pehmele istmele istuma, et vaatada välja mõeldud lugu või actionit teiste inimeste elust. Aga nüüd võtsin kinoskäigust maksimumi.

Esimene suure asjana vaatasin, et küll on suur kummikommide valik.

Meeletu rabamine käis seal leti ees, inimesed lasid neid väikestel kühvlitel hops ja hops erinevate kujudega kommplönnide sisse käia – millise keskendumisega täideti oma kommikotte. Me ostsime ka natuke, sõime enne filmi algust ära, süda pahaks ei läinud. Seda ma veel varasematest kinoskäikudest mäletasin, et need plönnid süüakse kinos enne filmi algust ära. Ühesõnaga, kinos oli tore, kindlasti lähen kunagi veel.

Paari päeva eest tulime maale tagasi ning nüüd naudin neid külmi hommikuid. Kui ca kell seitse lähen õue, et lauda uks lahti teha, siis õunapuuaiast vilksab välja kaks metskitse. Väga rõõmsalt ja rahulikult kalpsavad üle heinamaa metsa, ju on puude alt välja kaevatud käärima läinud õuntest kas õnnelikud või õnnelikult purjus. Tiined kodukitsed tulevad päevaks kõik laudast välja ning peesitavad päikese käes. Päike teeb mõnusalt pai.

Vabadel hetkedel toon metsast leppa. Ikka väga lihtsalt on võimalik külmaga lüüa lepp halgudeks. Lepahalud hakkavad siis kohe kuivades värvi muutma – valgest kollakas punaseks. Peenemad lepanotid lähevad loomulikult kitsede aedikusse, need süüakse koorest paljaks. Kitsedel on siis suud punased nagu oleksid huulepulka kasutanud.

Oleks tõesti väga ilus, kui märtsi lõpuni hoiaks miinust ja siis koheselt konkreetne pluss, et jääb see kaks kuud umbmäärast kevadilma vahele. Selles on midagi väga valget, kui päevad on juba pikad, aga lumi on veel maas.

Mart Kase

Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (160)