Et saavutada majanduslikku edu, võiks Eesti keskenduda kõrge lisandväärtusega tööstusharudele. Kolmeseerialise videosarja esimeses loos heidame pilgu Eesti majanduse praegusele seisule, võrdleme seda teiste Euroopa riikidega ja uurime, kuidas termin “kõrge lisandväärtus” võib olla võtmetähtsusega Eesti tuleviku jaoks. Analüüsime Eesti edu IT-sektoris ning pakume välja viise, kuidas sarnast edulugu võiks korrata metsanduses, eriti puidu töötlemise ja väärindamise kaudu. Samuti uurime, kuidas metsanduse ja puidutööstuse edendamine võib luua uusi kõrgepalgalisi töökohti ja tõsta riigi majanduslikku heaolu, säilitades samal ajal keskkonnasäästlikkuse.
Videosari “Puidu väärindamine” sünnib Edasi ja Eesti Teadusagentuuri koostöös. Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi ResTA kaudu.
Eesti majandus seisab silmitsi olulise väljakutsega – meie majanduse üldise lisandväärtuse suurendamisega. Viimastel aastatel on Eesti keskmine lisandväärtuse osakaal käibes olnud umbes 44%, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele. Kuigi see näitaja jääb Euroopa keskmisele alla, ei peegelda see tingimata Eesti majandusstruktuuri puudujääke. Kreeka ja Luksemburgi näide illustreerib, et kõrge lisandväärtuse osakaal ei taga majanduslikku edu automaatselt.
Eesti majanduses mängivad olulist rolli kõrge lisandväärtusega sektorid nagu kinnisvara ja finantssektor, samas kui tööstussektor, sealhulgas puidutööstus, on madalama lisandväärtusega. Majanduskriisid, näiteks globaalne finantskriis ja COVID-19 pandeemia, on mõjutanud majandust negatiivselt, põhjustades käibekasvu aeglustumist ja tootmiskulude suurenemist.
Hoolimata asjaolust, et puidutööstuse lisandväärtus on suhteliselt madal, on selle roll Eesti majanduses märkimisväärne, eriti ekspordi osas. Eesti on Euroopa juhtivaid puitmajade eksportijaid, mis kinnitab riigi potentsiaali selles valdkonnas. Tööstuse areng on suunatud puidu keemilisele ja molekulaarsele väärindamisele, mis võib tõsta kogu sektori lisandväärtust.
Eesti puidukeemia tööstus, kuigi veel võrdlemisi väike, omab suurt potentsiaali. Riigis tegutsevad ettevõtted, mis spetsialiseeruvad puidu keemilisele töötlemisele, kuigi nende arv on piiratud, on andnud olulise panuse puidutööstuse lisandväärtusesse. Eesti valitsus ja haridusasutused on toetanud puidukeemia sektorit, pakkudes investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning soodustades ettevõtjate ja teadlaste koostööd.
Puidukeemia tööstus pakub laia valikut tootmis- ja ekspordivõimalusi. Peamised tooted, mida puidukeemia tööstus võib toota ja eksportida, hõlmavad biokeemilisi tooraineid ja biotooteid, biokütuseid, tselluloosi ja tselluloosipõhiseid tooteid, biolagunevaid pakendimaterjale, tekstiilkiude, puitkomposiitmaterjale, puidu ekstrakte, arvutus- ja infoteenuseid, farmaatsiatooteid ning kosmeetikat ja energia tootmist.
Ekspordivõimalused on laialdased, kuna globaalne turg nõuab üha enam jätkusuutlikke ja keskkonnasõbralikke tooteid. Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia turud, kus nõudlus taastuvate ja biolagunevate materjalide järele kasvab, pakuvad suurt potentsiaali Eesti puidukeemia toodetele. Puidukeemia toodete ekspordi suurendamine võib aidata kaasa Eesti majanduskasvule ja tööhõivele, samuti positsioneerida riiki kui jätkusuutliku ja innovaatilise puidutööstuse liidrit maailmas.
