Tänavune aasta jazzmuusik Janno Trump on äärmiselt mitmekülgne ja andekas artist, kelle esinemist saab nautida ka Jõulujazzil. 6. detsembril teeb Janno Trump koos oma ansambliga JT Conception, 11 Grammy laureaadi Philip Lassiteri ning Alika Milova ja Uku Suvistega sügava kummarduse Prince’ile. Kertu Kärk uuris Jannolt tema muusikalise tausta ja eelistuste kohta.

Rubriik “Jazzkaare fookuses” on ajakirja Edasi ja Jazzkaare koostööprojekt, kus tutvustame ja arutleme maailma ja Eesti jazzmuusika trendide üle ning võtame luubi alla põnevad valdkonda puudutavad jazziteemad ja esinejad.

Kuidas leidsite tee muusikani ja miks valisite põhiinstrumendiks basskitarri, kuigi esimene pill oli hoopis akordion?

Muusika vist leidis pigem tee minuni. Ma nimelt sündisin väga musikaalsesse perre, ema ja isa on mõlemad koorijuhi haridusega ning töötanud aastakümneid muusikaõpetajatena. Seetõttu polegi ma pidanud muusikat kuskilt otsima, ta on olnud sünnist saati mu elu loomulik osa.

Muusikaõpinguid alustasin tõesti akordioniga, kuid umbes teismeeas hakkas rohkem huvi pakkuma bänditegemine. Kui muusikakoolis kohalikest noortest lõpuks bänd kokku pandi, siis eks minagi algul lootsin, et äkki saan mängida kitarri või trumme, aga need on teatavasti kõige populaarsemad instrumendid ja võeti lihtsalt eest ära. Nii ma siis pidingi hakkama bassi mängima. Tegelikult selline on pea iga professionaalse bassimängija lugu sellest, kuidas ta bassini jõudis.

Esinete mitmes koosseisus, millest mõni ka teie enda kokku pandud. JT Conception ja Janno Trump Clarity Ensemble mängivad täiesti erinevat loomingut, millest tuli teile mõte panna kokku kammeransambel? 

See kammeransambli mõte sündis perioodil, kui õppisin Amsterdami konservatooriumis klassikalist kompositsiooni ja selle erinevaid tehnikaid. Keelpillikvartett oli hästi loomulik koosseis, kelle peal kõiki neid võtteid ja vigureid harjutada. Kuid kuna mul endal on siiski kange jazzipisik sees, siis kvartetile soovisin liita jazzielemendi ja selleks sai klaveritrio. Ja sealt see muusika kuidagi loomulikult ka sündis.

Janno Trump Clarity Ensemble küll üsna vastandub kõlapildilt JT Conceptioni saundile, kuid usun, et minu kui helilooja käekiri kumab mõlemalt poolt ikkagi selgelt läbi ja ühendab neid kahte.

Kas on oodata veel kolmandat, täiesti erinevat koosseisu?

Kindlasti ei jää Clarity Ensemble mu viimaseks autoriprojektiks, olen piisavalt kärsitu meelega ja uudsust otsiv inimene, kes vanu asju liiga kaua ei taha heietada. Uus muusika uuele koosseisule on tegelikult juba valmimas, aga sellest on täna veel veidi vara rääkida. Kuna tegu on päris mastaapse ettevõtmisega, siis jõuab see lavale ilmselt 2025. aastal. Aga veel enne on kavas välja anda näiteks JT Conceptioni kolmas album, mida oleme nüüd aastaid küpsetanud ja mille lõpp viimaks paistab.

Kui oleks olemas teine universum, kus te ei oleks jazzmuusik, siis millise muusikastiiliga tegeleksite?

Jazzil on mu elus tähtis koht, aga tegelikult ei taha ma end üldse kategoriseerida jazzmuusikuna. Minu igapäevategemised on sageli jazzist kaugel, pigem toimetan ehk isegi rohkem popmuusika skeenel. Ja loomulikult soul, funk ja RnB on olnud südames ehk isegi veel kauem kui jazz. Ja olen õnnelik, et saan kõigis neis žanrites olla iga päev tegutsev muusik. Seega ei pea end üldse teise universumisse mõtlema.

Detsembris astute Jazzkaarel üles koos Philip Lassiteri, Alika Milova ja Uku Suvistega, et teha tribüüt Prince’ile. Kas Prince’i muusika on ka teile endale südamelähedane?

Prince on minu arvates üks muusikaajaloo eredamaid geeniusi. Lisaks sellele, et ta kirjutas elu jooksul tuhandeid täiesti geniaalseid lugusid, mängis ta ise vabalt kõiki instrumente, kitarristina oli ta üks maailma parimaid. Olen Prince’i muusikat kuulanud kümmekond aastat ja tema diskograafia on nii lõputu, et praegugi veel avastan enda jaoks tundmatuid lugusid ja albumeid, mis on lihtsalt geniaalsed. Tema looming kõnetab sügavalt.

Milliste muusikute loomingut veel armastate esitada?

Nagu öeldud, olen olnud tohutu soul- ja funkmuusika fänn alates ajast, mil muusikaga tõsisemalt tegelema hakkasin. Seega naudin alati võimalust esitada lugusid nende žanrite kullafondist, olgu tegu siis Prince’i, Chaka Khani, James Browni, Marvin Gaye või kellegi teise loominguga.

Milliste muusikutega koostööd on teile enim meelde jäänud ja miks?

Meil on Eestis palju suurepäraseid muusikuid, kellega mul on olnud võimalus anda meeldejäävaid kontserte, kuid eriti tähtsad on mulle olnud koostööd rootslaste Nils Landgreni ja Viktoria Tolstoyga. Nilsiga olen tänaseks lava saanud jagada kolm korda, esimest korda 2021. aasta Taff:Festil Haapsalus ja aasta hiljem tuli ta JT Conceptioni külalisartistiks, et anda Talvejazzil kaks kontserti.

Viktoria Tolstoyle pakkusin esmalt laulda üht laulu Clarity Ensemble’i plaadil ja sealt oli juba loomulik kutsuda ta ka meiega Tallinna esinema, see ühiskontsert kõlas aasta tagasi Jõulujazzil.

Millised lood teie enda repertuaarist on teile kõige südamelähedasemad?

Eelmise vastuse jätkuks tooksin välja loo “City Romance”, mida Janno Trump Clarity Ensemble’i albumil laulab Viktoria Tolstoy. Mulle tegelikult ei meeldi enda muusikat eriti kuulata, olen küllaltki enesekriitiline ja kipun analüüsima mingeid nüansse, mida võinuks ikka lahendada teisiti või mängida ümber. Üldiselt vahetan raadiost enda lugu kuuldes kanalit. Aga “City Romance” on tõesti lugu, mida siiani kuulan meeleldi, sest Viktoria laulab seda lihtsalt nii kaunilt.

Kas on mõni lugu, mille olete kellelegi teisele kirjutanud ja mis on selle artisti kaudu hoopis teistsugusena välja tulnud, kui algul ootasite?

Mõned lood on olnud küll, mida olen andnud mängida erinevatele koosseisudele ning huvitav on jälgida ja kogeda, kuidas erinevad muusikud tõlgendavad su loomingut hoopis erinevalt. Ma usun, et see on tegelikult tähtis nüanss. Oma loomingus ei tohi olla ühtki kindlat eelarvamust, kuidas see peaks kõlama. Tuleb usaldada muusikuid enda ümber, kes äratavad selle loo ellu. Täna võib see kõlada ühtmoodi, homme hoopis teistmoodi, aga ju nii peabki. Selles see elava muusika võlu seisneb.

Olete loometee vältel pälvinud palju tunnustusi – viimati ju aasta jazzmuusik 2023. Kas need tunnustused on avanud uusi uksi?

Kõikvõimalikud tunnustused inspireerivad alati ja sisendavad kindlustunnet, et ju ma siis ikkagi olen õiges kohas ja teen õiget asja. Selles mõttes on nad uusi uksi avanud mu enda jaoks – astun aina julgemalt kõikvõimalikest ustest sisse, vahel teadmata, mis mind seal täpselt ees ootab.

Muusika saadab teid töö tõttu kõikjal – kas vabal ajal soovite end sellest välja lülitada või on see igal pool kaasas?

Vaba aega veedan meeleldi pere ja sõprade seltsis. Kuna lähedased on ka enamasti muusikud, siis eks muusika saadab mind ju seal ka. Seega ma ei otsi muusikast teadlikult pausi. Küll aga on mulle alati abiks veeta iga päev kasvõi natuke aega looduses – käia koeraga metsas, minna jooksma, suusatama, sõita rattaga või üldse end õues liigutada. Ja seda kindlasti ilma igasuguse muusikata. See teeb pea puhtaks ja aitab värsked head mõtted ligi.

Milliseid esitajaid ise enim kuulate ja lugejatele soovitate?

Muusika kuulajana proovin olla vastuvõtlik kõigele uuele. Viimaste aastate üks raudne lemmik on olnud näiteks Louis Cole.