Talv on sel aastal nõnda ilus, et kõik on pehme. Lund on piisavalt, aga pole nõnda külm, et toast inimesed ja laudast loomad ei tahaks oma nina välja pista. Elu veereb vaikselt oma rütmis ning vaikus silitab.
Kuskil kaugel toimuvad olümpiamängud. Aga ma pole mitte kunagi varem nii vähe olnud olümpiast huvitatud. Võib-olla on tõsi see, et murdmatu on enda sees hoiak, et kõik eestlastele näidatav sport, mis pole ETV-s, tundub ebaoluline. Võib-olla on asi hoopis selles, et suusatamine ja talisport mind väga ei huvita. Kristjan Ilvese kahevõistlust muidugi vaatan poole silmaga, loodame siis suurelt mäelt megapikka hüpet, et saaks suusarajal võimalikult kaua olla jooksus.
Toimus ka Eesti Laulu poolfinaalid. Aga meie pere läheb hiljemalt ca kell 21 magama ning nii ei jaksanud ka neid poolfinaale vaadata. Elina Nechayeva “La forza” vaatasime kordusest ära, mine tea äkki sel vägeval häälel tõesti on Eurovisioonil lööki. Hoiame silma peal, mis saama hakkab, aga väga ei süvene ka, sest endal miljon oma mõtet ja tegemist.
Linde on tõsiselt palju ümber maja liikvel. Tohkeldavad suurte puude otsas ja loobivad sammalt alla. Metskitsi oleme märganud õunapuuaias. Kaevavad õunu välja puude alt. Rebane jalutab pidevalt mööda heinamaad. Autoga kuhugi suunas sõites kohtab pea iga kord lisaks kitsedele ka mõnda jänest.
Olenemata parteist on Eestis poliitikud saamatud.
Tähendab, uudiste vastu kaob huvi ära, kui tegeletakse kella keeramise või hümni tavade seadusesse panemisega.
Need on mõlemad kümnenda kategooria probleemid Eestis. Nendega võiks tegeleda filosoofia- ja sotsioloogiatudengid, mitte inimesed, kes saavad riigilt väga kõva kopikat. Lihtsalt kaob huvi ära poliitika vastu, kui üks jaurab olematust seosest teisest riigist soetatud odavama kauba ja patriotismi vahel ning teine poliitik päriselt arvab, et tasuta bussiliinid on Eesti maaelus vajalikud. Pange see raha teehooldusesse!
Aga aitab tühjast jutust. Olen viimasel ajal teinud paar esinemist meie talust ja iseendast. Tallinas Von Krahli teatris rääkisin Arhitektuurikeskuse välkloengul ning Laatres rääkisin Leader programmi kohtumisel. Inimestele meeldib kuulata, kui keegi miskit ette võtab. Soojust õhkus nii Tallinna kui Valgamaa inimestest. Elu on inspiratsioon.
Ma olen Eesti talvede suhtes endiselt väga optimistlik. Ma usun, et meile jätkub ka järgnevatel talvedel paar kuud kena miinust ja kena lund ja ma olen selle üle ütlemata õnnelik.
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)
