Mart Kase: loomad tahavad olla targad

Usun, et vĂ”rreldes keskmise inimesega olen ma suhteliselt palju kontaktis loomadega. Meil on talus hetkel 17 kitse, 30 kana, kukehĂ€rra ja kaks koera. KĂ”ige rohkem ĂŒllatun ma sellest, kui targad on kanad. Kitsede intelligentsuse peale ma enam ei imesta, nad on ĂŒlimalt sotsiaalsed ja teevad asju tĂ€pse pĂ”hjendusega, et miks just nii. Kitsed on mugavad, ĂŒlekĂ”ige meeldib neile hĂ€sti sĂŒĂŒa ning mĂ€nguvĂ€ljaku peal mĂ”nusalt leiba luusse lasta. Kitse tahavad inimesed armastust, nad tahavad, et sa sĂŒgaks neid kĂ”rva tagant ja koonu alt.

KĂ”ikide loomadega (ma praegu selles jutus ĂŒldistan ka kana loomaks) on nii, et nende intelligentsus areneb vĂ€lja vastavalt vabadusele, mida sa neile annad. VĂ€idan, et vabapidamise kanad, kel on piiritult tegevust, on ka kordades intelligentsemad kui vabrikukanad. Ja see tarkus ei ole loomulikult kaasasĂŒndinud, kĂ”ik tibud sĂŒnnivad maailma ĂŒhe lollina, aga nagu areneb inimene tĂ€nu oma kogemustele ning teiste reaktsioonidele, tĂ€pselt nii areneb ka tibust enesekindel oma kodust ja peremehest hooliv kana.

Loomulikult on kanaaju piiratud, aga ĂŒldsegi mitte nii piiratud, kui inimesed eeldavad. Oli see vist hiljuti Ameeria talendisaates, et ĂŒks kana mĂ€ngis klaveril hĂŒmni. See ei ole lihtne teema, lisaks treenitusele eeldab see potentsiaali.

Loomulikult vÔib selline teletsirkus olla osalt ka loomapiinamine, aga see on selge, et kana pole loll.

Tööstuslik loomapidamine on vajalik, sest inimesed tahavad suurel mÀÀral sĂŒĂŒa liha ja muna ja magusat piimajogurtit. Aga tööstuslik loomapidamine on igal juhul tegevus, mis hoiab loomad lollina. Ja kahju on mul mitte sellest, et loomad muutuvad lihaks, vaid sellest, et nad ei saa areneda targaks ja hoolivaks. Loomulikult ei ole see nii mustvalge teema, kĂ”ik suurfarmid pole loomade suhtes ĂŒhesuguselt halvad, aga ĂŒldiselt – kui mÔÔdupuu on kasum, siis ei ole aega ega ruumi nii pĂ”hjalikult loomadega suhelda ning pakkuda neile seitset vabadust ja mugavust. Loomapidamiseeskiri ja riiklikud nĂ”uded on ĂŒks teema, aga veel tĂ€htsam sellest on enda mĂ”te, kes on loom ja miks ta siin maailmas elab.

Ma olen alati Ă”nnelik, kui ma nĂ€en kuskil tarka looma. Ja ma ei rÀÀgi koertest ja kassidest. Ma rÀÀgin teistest, nĂ€iteks veistest, lammastest, partidest, alpakadest, sigadest, kitsedest. Loomad vajavad enda ĂŒmber elu. Ma oskan seda ainult nii umbmÀÀraselt sĂ”nastada, et mida rohkem on Eestis selliseid loomi, kes saavad oma elu elada tĂ€isvÀÀrtuslikult, seda mĂ”nusam on siin riigis ka elada. See ei ole kĂ”ige tĂ€htsam kĂŒsimus, kas need loomad sĂŒĂŒakse Ă€ra. TĂ€htis on see, et nad elavad tĂ€isvÀÀrtuslikult. Vaatasin just netiportaalist videot, kus metsavana rÀÀkis, et ca 10. septembrist lĂ€heb jĂ€lle soojaks ja taustakaadritest kĂ€isid ringi vabalt tibud. HĂ€sti ilus. Ja, oi kui ilus on see, kui meie kukk sööb otse punasesĂ”strapÔÔsa kĂŒljest marju.

Mart Kase

Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas KaagjĂ€rve kĂŒlas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nĂŒĂŒd lihtsalt vajas elu uut vĂ€ljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu vĂ€ljaspool Tallinnat. Mardi taluelust rÀÀgib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (152)