Eesti diasporaast ja selle tulevikust kirjutab antropoloog ja filmitegija Terje Toomistu.
Kuigi eestlasi on mitmete rändelainete käigus Eesti aladelt emigreerunud juba ülemöödunud sajandi lõpust saati, erineb viimase paarikümne aasta jooksul toimunud ränne mõneski mõttes eelnevatest. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga suurenesid võimalused välisriikides õppimiseks ja viisavabalt töötamiseks üha enamates Euroopa riikides ning ühes Tallinnat Euroopa pealinnadega ühendavate odavlennuliinidega hoogustus noorte ränne seninägematutes mõõtmetes. Sarnaselt paljude teiste maailma riikide trendidele hakkasid ka Eesti inimesed pidama varases täiskasvanueas mõnda aega välismaal õppimist, töötamist või seiklemist võrdlemisi tavaliseks. Sellest sai justkui omamoodi üleminekuriitus täiskasvanuks saamisel – vabadus, mida ei saanud jätta kasutamata.
