Lugusid mis räägivad sellest, mis on Tallinna miinused on kirjutatud hulgem ja iga natukese aja tagant leiab keegi jälle uue põhjuse, mille kallal iriseda. Vahelduse mõttes ja vastukaaluks ma reastaks mõned positiivsed omadused ka, meie pealinna, “Soome lahe pärli” iseloomustamiseks. Muuseas, ega neid nii raske leida polegi. Need on küll väikesed killud ja subjektiivsed, ent siiski. Toon välja algatuseks neli punkti, mis esimesena meelde kargavad ja mida ma kuulen pidevalt külalistelt.

Turismiatraktsioon

Ma näen oma töös ja tutvusringkonnas igapäevaselt välismaalasi, kes on Tallinnast vaimustuses. See pole niisama viisakus, vaid nad tõesti on hämmastuses selle linna ilust ja rahvast samuti. Vanalinnast muidugi peamiselt, ent ka lahe rannakaar, mis Piritale käänab oma elegantsuses, pargid ja nurgatagused meeldivad turistile vägagi. Kõik, keda olen võõrustanud või näen enda restoranides, ei ole kitsid kiitmast linna, selle ilu, ajalugu ja põnevat avastamispagasit.

Spordivõimalused

Mul on üks sõber, 60-aastane sakslasest härra, kes on jooksnud üle 100 maratoni ning SEB Maraton on ainus, mida ta on jooksnud rohkem kui ühe korra. Lausa neli korda ning sel aastal tuleb jälle. Tegemist on väga valiva ja kvaliteeti hindava vanakooli inimesega ning põhjus, miks ta siin käib pole vaid meie ühine väike äriprojekt, vaid –

talle meeldivad eestlased oma pragmaatilisuses ja kvaliteedinõudlikkuses.

Tema väitel on siin planeedi kõige paremini korraldatud maraton: parimad toidud, infohaldus, ürituse ülesehitus, tiim, kogu süsteem. Ja no rada on samuti väga ilus ja hästi läbi mõeldud. Puhas nauding on seda joosta, tema sõnul. Tema entusiasm ja kiidusõnad on toonud siia kogu tema jooksuklubi, 16 inimest ning koostööpartnereid, kellega olen äri teinud nii mina kui teised. Seda 11 aasta jooksul, mil tunneme.

Lennujaam

Käib samuti sinna turismisektorisse, ent väga oluline visiitkaart ja endalgi 10 korda aastas koht, kus aega veedan ja mida kasutan. Meil on maailma üks mõnusamaid lennujaamu, seda nii sealse atmosfääri, teenuste ja ülesehituse kui ka kompaktsuse tõttu.

Uusim juveel sealsete äride reas, muuseas, on kõige taga lõpus asuv vinoteek. Kallis, aga milline valik! Okei, ei käi jah Eestisse piisavalt lende, et mugavalt kõikjale saada. See on meie väiksuse probleem, pole lihtsalt klientuuri piisavalt, puht äriline kaalutlus. Ja okei, seetõttu on logistiline õudusunenägu endale lennuplaan kokku panna mõistliku hinna ja ajakuluga, ent lennujaam kui selline on par excellance. Kuigi see lugu ei räägi negatiivsest, siis ainuke mille üle võiks vinguda on tollitöötajad. Seal kohati kohtab ebameeldivat käitumist. Aga harva, enamjaolt on kõik meeldiv. Armastan Tallinna Lennujaama.

Inimesed

Olen vist parandamatu optimist ja valin näha head, ent tegelikult on Eestis ikka väga palju meeldivaid inimesi. Siin on kindlasti ühed maailma ilusaimad naised, mis pole vaid linnalegendist kaubamärk seksituristile ja jällegi subjektiivne hinnang, vaid täielik fakt.

Ilu pole universaalne, Brasiilia meeste jaoks on meie naised kindlasti kehakumeruste invaliidid, ning asiaatide jaoks liiga pikad ja nii edasi. Ent eugeenilistest kriteeriumitest lähtudes on tegemist väga tugeva geneetilise baasiga, millel puudub pärilike haiguste kõrge tase nagu põhjanaabritel või muud tugevad rahvuslikud omapärad. Ning looduses on taoline faktor vaid tugevaks plussiks.

Kui ilust kaugemale vaadata, siis tegelikult on eestlased inimesed, kellega on väga lihtne, konstruktiivne ja kindel asju ajada.

Kindlasti on töökamaid rahvusi, sakslased näiteks, või efektiivsemaid töötajaid nagu norrakad (#1 GDP per/h), ent usun, et eestlased on ikka kõvad tegijad, kui kokku liita innovatsioon, startupindus ja tahe olla edukas ja välja murda.

Ja me tõuseme selles pingereas pidevalt. Meil on postsovjetlik nutikus ja ellujäämisvõime kombineerituna, läänemaailma hüvede ihaluse ning ambitsiooni-surakaga, mis teeb kokku väga elujõulise segu. Kui ma peaks rahvusvahelist firmat ehitama, siis kindlasti oleks eestlastest töötajatel seal tugev osakaal.

Need on vaid neli suvalist plussi mis on esitatud välismaalse vaatepunkti silmas pidades, ent tegelikult ongi see väga oluline, mismoodi me paistame väljapoole ning mida on meis huvitavat ja atraktiivset.

Oma väikses kilukarbis me paratamatult tegeleme rohkem vigade otsimise kui oma saba kergitamisega ja unustame, et palju on ka positiivset. Samas ega pole ka paremat progressi küttematerjali kui vigade otsimine ja osutamine. Eesti märk võiks samuti olla positiivsete lugude kogum, mis on nutikalt ja atraktiivselt taasesitatud, mitte paljas visuaal.

Nähkem ja esitagem seda positiivset rohkem ning laiemalt.

Alan Adojaan

Alan Adojaan on Eesti meelelahutusmaastikul tegutsenud pea 20 aastat. Alan kirjutab Edasile oma värvikast elust, reisidest ning sündmustest. Tema nime alt võite leida humoorikaid lugusid elust enesest, kõverpilte maailmast ning kummalisi karaktereid, kes on tegelikult inimesed meie ümber. Tema motoks on: “Kõike ei maksa võtta liiga tõsiselt, eriti iseennast.” Loe artikleid (36)