Inimene võib enda ümber hakata kõiges kahtlema, kui tal on selleks isu. Kui ma tahan, siis ma leian mitu korda päevas vandenõuteooria algeid.
Miks ronib üks kana laudas kapi otsa ja muneb sinna? Miks pole siis, kui taevas on suur kuu, paar tundi öösel und? Miks ma kuulen rongi liikumist, kui lähim raudtee asub paarikümne kilomeetri kaugusel? Miks kitsed seisavad teinekord terve päeva ühe koha peal ja vaatavad mõtliku pilguga pikalt olematusesse? Miks osad linnud häälitsevad nagu inimesed räägiksid omavahel ungari keeles? Miks? Miks? Miks?
Need on veel lihtsad küsimused. Aga mul on vandenõude kinnituseks olemas konkreetsed faktid. Ma olen väga kindel, et keegi peidab mu asju. Olen praegu üksi maal ja pooled asjad on kuhugi kadunud, mida mul vaja on. Nad on olemas, aga ma ei tea, kus nad on.
Sellega seoses meenub üks suur juhtum suvest. Mitu kuud otsisin taga seda suure toruga süstalt, millega niiduki ja motoploki mootorist saaks õlivahetuseks vana õli välja tõmmata. Ise veel ostsin selle süstla kevadel ja ka kasutasin ja siis seda enam ei ole, lihtsalt pole.
Hea küll, läksin siis poodi ja tahtsin osta uue süstla, aga mis selgub, ei müü enam moto- ja ehituspoed süstalt eraldi, vaid sul on võimalus osta see koos uue küünla ja ka lehtriga. Mul pole neid teisi asju vaja, aga süstal asub paketeeritult kinnises karbis koos küünla ja lehtriga ja nii kulutan raha.
Jõuan siis kogu paketiga koju ja paari päeva pärast koristab abikaasa sauna katusealust ja hüüab “Näe, ma leidsin su õlikoti ülesse, siin on see süstal ja õlid.”
Ühesõnaga, jälle see laku panni Lätimaa hetk, et miks mul on nüüd vaja kahte süstalt.
Loomulikult võiks olla nii, et kõik kohad, nii garaaž, olmeruumid, laut, puukuur jne jne on nii piinlikult korras, et iga asi on oma kohal ning alati seal olemas ja vandenõud ei pure. Aga tunnistan ausalt, et kui vidinaid on igapäevaselt palju, siis sellise korrastatud süsteemini on mul jõuda väga raske. Palju lihtsam on oma asjade kadumises süüdistada vandenõuteooriaid ja musti jõude. Need on olemas ja nad pole muutnud maailma juhtpoliitikud reptiilideks, vaid nad peidavad mu võtmeid, tööriistu ja pastakaid.
Loomulikult on see hetk samas ka alati õnnis, kui midagi üles leiad ja saad sellega tööle asuda. Lihtne töö puhastab alati pea mõtetest ja probleemidest. Sa näed, et sa saad midagi valmis. Sul pole vaja omada vähemalt paariks tunniks mingit suhet oma arvuti ja telefoniga. Praegu läheb maapind pehmeks jälle, aga sain lihastesse meeldetuletuse, et kui mõnus on mootorsaega puude parajaks saagimine ja siis kirvega pakkude tükeldamine. Õu jee.
Nüüd, kui tuleb pori ja õues suurt midagi teha ei saa, siis vast ma otsin kõik oma asjad üles ning katsun mällu salvestada, kus miski asub ja vabanen vandenõude püünisest. Soovunelm.
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)
