Viimase kolmekümne aastaga regiooni üheks ärksamaks demokraatiaks kujunenud Taiwanil ollakse Hiina ohuga harjunud sarnaselt nagu meie Eestis oleme harjunud Vene ohuga. Mõlemal juhul on autoritaarse ja agressiivse naabri poolt kujutatav oht eksistentsiaalne. Taipei poliitikud ja analüütikud usuvad, et sõjaline rünnak on küll võimalik, kuid selle eeldused pole Hiinale vähemalt praegu piisavalt kindlad kiire edu saavutamiseks, nende agressiivsust hoiavad hetkel tagasi 4 dilemmat.

19. juuni 2019. Sajad tuhanded Hongkongi elanikud, peamiselt noored, on tänavatel protestimas Hiina võimude soovi vastu hävitada saare autonoomia. Rahvarohked demonstratsioonid sumbuvad COVID-19 pandeemiasse ning 30. juunil 2020 jõustab Hiina Rahvavabariik muudatused julgeolekuseaduses, mis sisuliselt likvideerivad demokraatliku valitsemiskorra Hongkongis. Hongkongi autonoomia hävitamisega tühistas Hiina 1980ndate aastate algul sõnastatud põhiseadusliku põhimõtte: üks riik, kaks süsteemi. Selle põhimõtte pakkus Hiina ise välja läbirääkimistel Ühendkuningriigiga Hongkongi tuleviku üle, kui Peking nõustus säilitama Hongkongi autonoomia vähemalt aastani 2047. Taiwanis jälgitakse toimuvat suure tähelepanuga.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (88)