Olen viimasel ajal haaratud nostalgilisest muusikast. See paitab hingekeeli ja on oma aeglastes, rahulikes unelmates heaks tasakaalustuseks argistele sehkendamistele ning pidevalt ärevatele uudistele. Valisin muusikat eri ajastutest, nii “vanadest headest aegadest” kui ka tänapäevast. Loomulikult lähtusin eelkõige oma lemmikesitajaist – neilt oleksin võinud valida kõik palad!

Kui teil on huvi mõne hääle või instrumentalisti vastu, eks saate siis sealt edasi kuulata. Julgelt valisin kuulamiseks ka instrumentaalmuusikat, ning olles eesti väärtmuusikute austaja, on valikus niisamuti neidki.

Leiate siit lisaks ühe mu trio pala, mis oma rumbarütmiga sobis suvisesse meeleollu. Nostalgilistele ballaadidele on aga vahelduseks ka tantsulisemat muusikat, ehkki seegi on ikka musikaalne ja tundeline! Sving, rumba, samba. Jah, brasiilia muusika ja portugali keele kõla on kindlasti üks musikaalsemaid, mahedamaid kuulamisi. Bossanova.

Oleksin kahtlemata valinud ka meie oma bossanova-kuninga, ainsa meesjazzlaulja Eestis, Uno Loobi mõne pala, ent Spotify keskkonnas teda polnud. Eks siis kuulake teda mujalt juurde! Näiteks Klassikaraadio argihommikustest saadetest, mis on mu lemmik – “Lihtsalt nostalgia”. Puhas kuld! Aga kuldsed on ka siinse listi eesti hääled – Marju Kuut ja Jaak Joala. Niisamuti eesti instrumentalistid – legendid Tõnu Naissoo, Lembit Saarsalu ning nooremad muusikud Joel Remmel oma trioga ja Kalev Karlson. On rõõm kuulda, kuidas nad on võrreldes maailma superstaaridega sama heal tasemel. Nii et uhkusest nende üle teeksin järgmisel korral playlist‘i ainult Eesti muusikast. Muidugi jazzmuusikast, sest see muusika on ajatu, peenetundeline. Ja tihtilugu ka nostalgiline.

Head nautimist!

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid tegelenud ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa ja Eesti Naine. Hedvig on kirjutanud ka kaks raamatut - dokumentaalne traagiline lugu näitlejannast vanaemast, "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma." (2012) ning isiklik, maa- ning artistielu päevik, "Kirju mandrilt" (2016). Loe artikleid (145)