Edasi avaldab Olev Remsu ajaloolise 3-osalise jutustuse. Sündmustik viib meid Vana-Rooma aegadesse ja kohtadesse.
Ma ei tea, kuidas ma seda juttu räägin. Peaksin vist asja valgustama tänase inimese silme läbi. Ju. Ent üle mu huulte ei tule kuidagi ei Bütsants ega Istanbul. Ausõna, tõrgub. Kui lubate, siis ma ütlen ikkagi Rooma ja Konstantinoopol. Ma ei pruugi ka terminit Ida-Rooma, ma tean, et konstantinoopallastele lõikab hinge see narr kriipsuke seal nende riiginime ees ning kahesilbiline ja kolmetäheline sõnajupp enne kriipsu. Mis pagana ida? Meie olemegi Rooma! Ma kasuta ka Uut-Roomat, mille Constantinus pani alul nimeks oma rajatavale linnale, sest siitki kõlaks justkui läbi, et ikkagi mitte Päris-Rooma. Kas olete rahul, mu armsad helleenid? Näete, kutsun ma teid samamoodi, nagu tegite teie ise.