Oli ilus pühapäeva hommik ja Andrus otsustas, et tema hakkab oma peaga mõtlema. Just nii! Liiga kaua olid talle peavoolumeedias ette söötnud lausvalesid ja propagandat need, kes peavoolumeediat kontrollisid. Andrus oli juba viiskümmend aastat vana. Talle aitas.

“Mulle aitab!” kinnitas mees häälekalt kohe ka abikaasale ja ajas ennast tugitoolist otsustavalt püsti.

“Mina mõtlen edaspidi ainult oma peaga ja ei mingit jama!” kuulutas ta uhkusega. “Aga sa lubasid hoopis ju lapse parki viia,” kostis Liina sellise pommuudise peale kerge pahameelega, kuid tundis samal ajal südamesopis sooja tunnet. Andrus ei olnud abielu jooksul varem nii otsustav olnud. Tavaliselt käis mees ehitamas, nohistas arvutis või jõi teleka ees õlut.