Märt Väljataga. Romantismi pärand – igatsus, kujutlus, hullus

Gustave Courbet. Le Désespéré (1843–1845). Foto: Wikimedia Commons

Iga kord, kui näeme loosungit “kõik on mõtlemises kinni” ning üleskutset oma mõtlemist muuta, võime kuulda romantismi kauget kaja.

Kui teha arvuti lahti, kargavad kohe näkku reklaamid, mis soovitavad romantilist puhkust romantilise kaaslase seltsis romantilises kuurordis. Selle sõna muud tähendused, mis jäävad puhkuse veetmisest ja erootilistest suhetest kaugemale, on vajunud varju. Koolitundidest me siiski mäletame mõnda romantilist poeeti, kunstnikku või heliloojat. Parim osa luulest ja muusikast, mis iganes loodud, näiteks P. B. Shelley ja John Keatsi, Novalise ja Friedrich Hölderlini, Chopini, Liszti ja Schumanni teosed, on ju romantilised.

Märt Väljataga

Märt Väljataga on kirjandusteadlane, ajakirja Vikerkaar peatoimetaja. Loe artikleid (1)