Inimene on semiootiline ja narratiivne loom. Ta on harjunud looma ja tõlgendama erinevaid kultuurilisi tähendusi. Kunstiteoste tõlgendamise puhul tänapäeva maailmas otsib inimene ikkagi mingit süžeed, hoolimata sellest, et suur osa kaasaegsest kunstist pole enam narratiivipõhine, vaid mängib pigem ideede, seisundite ja meeleoludega.
Kultuur on tähenduste & seoste võrgustik
Kultuuri moodustavad meie ümber, meie mõtteilmas ja inimeste vahel eksisteerivad tähenduslikud seosed. Inimmõistusele ilmnevad seosed sageli kas semantiliselt a) miski viitab millelegi, tähendab midagi, seisab millegi asemel või siis b) põhjus-tagajärg seosena – üks sündmus, situatsioon, argument vms viib teiseni loogilise ahela kaudu. Inimene on tänu oma abstraktsele ja sümbolilisele mõtlemisele võimeline asju seostama, esmapilgul ja objektiivselt eraldiseisvatele nähtustele ja asjadele ühise, subjektiivse raamistiku looma. Seega suudab inimene nii tõlgendada kui ka luua narratiive – lugusid, mis on mõistetavad teistele inimestele, iseäranis neile, kes toimetavad ja elavad sarnases või samas mentaalses maailmas, kes jagavad kultuurilisi kokkuleppeid, väärtusi ja koode.