Minu suhe Pariisiga saab varsti 30-aastaseks. Esimene kohtumine toimus 1994. aastal, kui olin vaevalt alustanud prantsuse keele õpinguid ning prantsuse kultuur tähendas minu jaoks eelkõige Edith Piafi ja tema laule. Edasi astusin lauljatari fänniklubisse ning esinesin koos teiste suurepäraste lauljatega Pariisi Varblase auks mitmetel kontsertidel ja laulukonkurssidel. Ikka Pariisis. Seejärel tulid Piafi kõrvale teised prantsuse artistid ning loojad, kellest heas mõttes energiat olen ammutanud ja ammutan siiani.
Ma olen näinud Valguselinna peaaegu kõigil aastaaegadel, kuid päris kevadelummas mitte. Sel korral oli minu külaskäigu ajal Pariis aga õites ning ka kultuuripärle, mis teadlikult üles otsisin, jagus mitmesuguseid.
