Paari kuu eest lõpuks ka eesti keeles ilmunud “Valgustuse sajand” (1962) on Alejo Carpentieri suurromaan, mis käsitleb Prantsuse revolutsiooni mõju ja tagajärgi kauges ning eksootilises Kariibi mere piirkonnas – ent see on kõike muud kui lihtsalt veel üks ajalooline romaan revolutsioonist.
Raamat: Alejo Carpentier, “Valgustuse sajand”. Tõlkija Maarja Paesalu. Tartu Ülikooli kirjastus
Kirjandusteadlased on Carpentieri (1904–1980) alati paigutanud Ladina-Ameerika maagiliste realistide seltskonda, ta ise nimetas oma žanri aga järjekindlalt barokseks “imepäraseks tõeluseks”. Ükskõik kuidas teda määratleda, jääb Carpentier 20. sajandi üheks olulisemaks Kuuba ja Ladina-Ameerika kirjanikuks, kes avaldas jõulist mõju Gabriel García Márquezele, teistele Ladina-Ameerika kirjanduse rahvusvahelisele areenile lennutanud autoritele (kes tegelikult elasid enamuse ajast Euroopas, eriti Pariisis, ja omavahel tihedalt suhtlesid) ning ka Kuuba kirjanike uuele põlvkonnale, nagu näiteks Leonardo Padurale.