Mihkel Kangur: puud tahavad tantsida. Teaduse ja fantaasia vahekorrast

Foto: Shutterstock

Mõne aasta eest toimetasime perega aiamaal. Oli samasugune mõnus kevadilm, nagu need kevaded meil on. Kaskedele ilmuvad õhkõrnad rohelised varjundid segamini urbade kollasega, puudealune sinilillesina on asendunud valendavate ülastega. 

Toona nelja-aastane poeg tuli minu juurde ja küsis, kas ma tean, miks puudele kevadel lehed kasvavad. Hakkasin juba kopse aeglaselt täis tõmbama, mõeldes, kuidas mõistetavalt selgitada fotosünteesi olemust inimesele, kellel puuduvad enamus sel teemal vajalikke mõisteid. Samas ei tahtnud korrata sama lugu mis tütrega, kes kord küsis, kuidas kõik need tähed ja planeedid siia said, ning kui ma olin jutu lõpetanud, kostis: kui oleks teadnud, et nii pikk jutt tuleb, poleks küsinudki. Jäin oma vastusega õnneks mökutama, nii et poeg sai ise jätkata ja rääkis mulle järgmise loo.

Puud tahavad tantsida. Kui kevadel linnud lõunamaalt tagasi jõuavad ja siin suurest rõõmust laulu löövad, tahavad puud nendega koos tantsida. Aga nad ei saa, sest nende juured on maa küljes kinni. Sellepärast nad kasvatavadki endale lehed. Neid liigutades nad saavadki koos lindudega tantsida. Kui sügisel linnud ära lendavad, jäävad puud kurvaks ja nende lehed langevad maha.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (37)