Ehkki avaliku sektori korruptsiooni indeksi järgi on Eesti üks maailma väiksema korruptsiooniga riike, siis favoritism ehk “omade” eelistamine on kindlasti valdkond, milles oleme negatiivses mõttes esirinnas, leiab Erkki Luuk korruptsiooni baromeetrit uurides.
Eestil, mille avaliku sektori korruptsiooni indeks on maailmas 180 riigi hulgas 14. kohal (mida eespool, seda parem), pole kindlasti põhjust oma asetuse üle kurta. Eelmainitud indeks mõõdab kümmet avaliku sektori korruptsiooni indikaatorit, mille seas pole kodanike poolt kogetud ja tajutud korruptsiooni, mida mõõdab eraldi indikaator (korruptsiooni baromeeter, mis põhineb 1000 Eesti inimese küsitlustulemustel). Viimane on üsna huvitav lugemine, eriti kui võrrelda Eestit Soomega, mis on korruptsiooni indeksi järgi maailmas Taani järel 2. kohal.
Niisiis, korruptsiooni baromeetrit vaadates selgub, et ainult 22 protsendi Eesti inimeste arvates valitsus arvestab otsuste tegemisel rahvaga, samas kui Soomes on see protsent 62 – vahe Soome kasuks on pea kolm korda. 46 protsenti Eesti inimestest arvab, et valitsust juhib väike hulk mõjukaid huvigruppe. Soomes on vastav protsent 28 – vahe Soome kasuks pea kaks korda. Ühesõnaga selgub, et Eesti inimesed tajuvad soomlastest sõna otseses mõttes kordades vähem, et neist – täpsemini, nende suhtest oma riigi valitsusega – midagi sõltuks. Ehk siis rahva võõrandumine valitsusest on Eestis keskmiselt 2 koma midagi korda suurem kui Soomes.
